/nginx/o/2008/07/26/59995t1hc076.jpg)
Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskuse teadlaste läbi viidud uuringutest Eesti tervishoiuteenuste kohta aastatel 2001-2008 selgus, et arstijärjekorrad olid mullu kahanenud minimaalseks. Samas läheb Eesti patsientidel üle poole tervishoiukulutustest ravimite ostmisele.
Möödunud aastal olid Eestis arstijärjekorrad minimaalsed ning haiglaravi ja ambulatoorse arstiabi kättesaadavuses ei olnud märkimisväärset ebavõrdsust, selgus Eesti käitumis- ja terviseteaduste keskuse teadlaste läbi viidud uuringust.
«Ainsaks erinevuseks oli teenuse kättesaadavus hambaravis, kus elanike sissetulek oli määravaks teguriks vastavate teenuste kasutamisel,» sõnas uuringuid tutvustanud keskuse teadlane Raul Kiivet.
Arstijärjekorrad pikenevad tuleval aastal
Küsimusele, kas seoses majandussurutise tõttu tehtud eelarvekärbetega võib eeldada arstijärjekordade pikemaks muutumist, vastas Kiivet: «Eriarstide järjekordade pikenemisega tuleb arvestada järgmisel aastal, kuid mis asutustes ja mis erialadel, on võimatu ennustada.»
Tema sõnul läheb Eesti patsientide otse tasutud tervishoiukuludest üle poole ravimite ostmisele ja veerand hambaravi eest tasumiseks. See puudutab neid kulutusi, mida tasuvad patsiendid ise, ehk mille eest ei tasu haigekassa ega riik.
«2008. aastal ostetud retseptiravimite kogumaksumusest tasusid Eesti patsiendid 43 protsenti, mis on suurim osakaal Euroopa Liidus ja on takistuseks arsti määratud ravi järgimisel,» sõnas Kiivet. Ta tõi välja, et teiste Euroopa Liidu riikide patsiendid tasuvad retseptiravimite eest 3-20 protsenti, mille kõrval torkab Eesti oma 43 protsendiga mõistagi väga teravalt silma.
Kõrged tervishoiukulud suurendavad vaesusriski
Kiivet märkis, et otse patsientide kanda on Eestis neljandik kõigist tervishoiukuludest. «Patsiendid ei maksa ei haiglaravi ega perearstiabi eest, kuid nende kanda on suur osa kuludest ravimitele ja hambaravile,» täpsustas teadlane.
«Suured otsesed tervishoiukulud, milles on määrav osa suurtel kuludel retseptiravimitele, on viimastel aastatel kahekordistanud nende isikute ja perede arvu, kelle sissetulek on seetõttu langenud alla vaesuspiiri,» lisas Kiivet.
Allapoole vaesuspiiri on langenud pigem vanemaealised ja suurte peredega isikud, keda on selle piiri peal suhteliselt enam.