/nginx/o/2013/07/26/1922406t1hec79.jpg)
Erakliiniku Fertilitas juht Ivo Saarma tunnistab, et sünnitusabi pakkumise lõpetamine tekitas rasedates segadust, kuid oli vältimatu. Nüüd on haigla üheks uueks strateegiliseks erialaks taastusravi
Fertilitas otsib turunišši taastusravis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fertilitase strateegilisteks erialadeks on olnud kirurgia ja günekoloogia, uueks erialaks on taastusravi. «Ma arvan, et taastusravil on suur perspektiiv, arvestades, et aktiivravi aeg järjest lüheneb. Täna on juba nii, et keeruliste lõikuste järgi kirjutatakse samal või järgmisel päeval koju,» rääkis Saarma.
«Tõsi, see on majanduslikult haiglale väga otstarbekas, maksimaalselt teha lõikusi ja võimalikult vähe aega majutada, kuid kas need inimesed tihtipeale ikka on suutelised hakkama saama? Tegelikult ei ole,» lisas ta ning selgitas, et mida lühem on aktiivravi, seda enam peab olema arendatud järel- ja taastusravi ning koduõendust ja sotsiaalteenuseid, muidu võib keerulise operatsiooni tulemusest teha nulli. «On hästi küll lõigatud ja haigla oleks nagu oma töö ära teinud, aga kui meid ei huvita, mis patsiendist pärast saab ja kui ruttu ta jalule tõuseb, siis tegelikult kasutegur inimesele on vähene ja see on poolik töö,» ütles Saarma.
Mõned rasedad heitsid Fertilitasele ette lühikest etteteatamisaega, kuid Saarma sõnul oli see vältimatu. «Kujutage ette, kui ma oleks seda pool aastat ette teatanud, ega siis töötajad ei oleks käed rüpes ootama jäänud. Kindlasti oleks personal kohe pärast seda hakanud uusi töökohti otsima ja sünnitusabi pakkumise oleks pidanud lõpetama veelgi varem,» ütles Saarma.
Ta lisas, et Fertilitas ei ole kunagi sünnitust sidunud raseduse jälgimisega ning seda ei saakski teha. «Enam kolmandik sünnitajatest ei olnud meil rasedusega arvel ja vastupidi, sama palju läks meilt mujale sünnitama, seepärast ei saa rääkida, et ma tulin rasedusega jälgimisele üksnes sellepärast, et saaks Fertilitases sünnitada,» rääkis Saarma.
Saarma sõnul oli tegu kaalutletud otsusega, mis ei tulnud mitte ühe ega kahe kuuga, vaid probleem oli juba mitmeid aastaid. Sünnitusabis prooviti erinevaid variante: tõsteti ja langetati hindu, prooviti komplekshinda ning löödi jälle hinnad lahku, kuid lõpuks tuli tunnistada, et sünnituste arv oli majandamiseks liiga väike. «Ja teada on, et see langeb Eestis veelgi,» sõnas Saarma.