Patsient ei hooma tervisekulutusi

Ivo Saarma on veendunud, et inimeste omavastutus peab tervishoius tõusma, sest muidu kukub praegune süsteem lihtsalt ühel päeval kokku. Foto: Andres Haabu

Erahaigla Fertilitas juht Ivo Saarma ei usu, et Euroopa Liidust hakkab Eestisse tulema massiliselt rahakaid patsiente, pigem tuleks mõelda, kuidas hoida meie tervishoiusüsteemi jätkusuutlikuna.
 

Erahaigla Fertilitas juhi ja Eesti Naistearstide Seltsi juhatuse liikme Ivo Saarma hinnangul tuleks arsti poole pöördunud inimestele esitada arve, et neil tekiks ettekujutus, kui palju kulub nende ravimiseks tegelikult raha.

Millisena tajuvad teie arvates patsiendid praegust tervishoiusüsteemi?

Mulle tundub, et eksiarvamusi on palju, alates sellest, mida arvatakse abi kättesaadavusest ja ka sellest, mis see maksab. Üks põhjustest, miks inimesed ei hooma tervishoiukulutusi, mida riik tegelikult teeb, on see, et nad ei näe arvet. Kõik patsiendid peaksid saama pärast ravijuhu lõpetamist kätte raviarve, kust nad näeks, kui palju on tervise peale kulutatud. Ja võib-olla siis ei tundukski 5000-eurose arve juures omavastutus 100 eurot palju või et kuskil tuli vastuvõtule pääsemiseks maksta 50 eurot!

Kui palju on üldse maailmas nii rikkaid riike, kes suudavad sellist teenust pakkuda? Minu meelest hindavad inimesed praegu häbematult vähe seda, mida Eesti süsteem pakub, ja see tuleb ilmselt teadmatusest. Iseasi, kas see süsteem on jätkusuutlik.

Iga aasta loen loosungeid, et vähendame järjekordi ja parandame kättesaadavust, ja mul tekib küsimus, mille või kelle arvel seda tehakse. Seni oleme saanud välisekspertidelt tervishoiusüsteemi kohta häid hinnangud. See on viinud lausa oma naba imetlemiseni.

Kas see kiitus on olnud alusetu?

Tegelikult põhineb meie kiire areng kahel fenomenil: odav palgatööjõud, mille aeg hakkab kohe läbi saama, ja Euroopast saabuv abi. Ma mõnikord kuulen seda juttu, et mis me sealt Euroopast saanud oleme, aga tegelikult on see olnud väikese Eesti jaoks meeletu abi. Usun, et kui me ei oleks Euroopa Liidus, siis oleksime kümme aastat ajast maas. See on ikka tohutu impulss olnud.

Omavastutuse teema tervishoius on väga ebapopulaarne, aga kui me seda täiendava rahastamisallikana ei tunnista, siis arvan, et praegune süsteem kukub varem või hiljem kokku. Muidugi, niikaua kui seda Euroopa raha sahinal tuleb, seda ohtu veel ei teki.

Praegu tundub isegi, et kiiremini hakkab kollitama küsimus, kust leida spetsialiste, või õigemini, millega neid Eestis kinni hoida. Eksivad kõik need, kes seda probleemi alahindavad.