Tänapäeval ei pea haava ravimisele enam palju aega ja vaeva kulutama – uued antiseptikud ja plaastrid on loodud mõttega, et ravimine oleks võimalikult valutu, lihtne ja lühiajaline. Ülikooli Apteegi Kuressaare apteegi proviisori Kärol Tengi sõnul saab kõikide apteegis müüdavate vahenditega haav ravitud, kuid vahe on kvaliteedis ja kulutatud ajas.
Kunstnahaga on hõlbus haava ravida
Kõigepealt tuleks suurem mustus voolava vee all haavast välja pesta ning alles siis kasutada antiseptikut. Vanasti pandi haavale lausa kile(kott) ümber, et see märjaks ei saaks, ning pesti haava ümbrus ära, kuid haav ise jäeti pesemata. Teng toonitas, et haav ei karda vett ja ei tohiks peljata seda pesta.
Mitmetest müügil olevatest antiseptikutest soovitab Teng uuema põlvkonna vahendeid, näiteks Octenisepti ja Prontosani, kuna neil on laiem toimespekter ning ka seenevastane mõju. «Antiseptikuid on hästi mitmeid ja erinevaid, aga Octenisept erineb teistest oluliselt,» kiitis Teng – seda saab kasutada peale tavapäraste haavade ka limaskestadel, intiimpiirkonnas või suus tekkinud ärrituse või ka haavandi korral.
Kui haav on pestud ja kasutatud antiseptikut, tuleb see kinni katta. «Oleneb väga palju haava suurusest ja asukohast, aga minu lemmiktoode on kunstnahk ehk hüdrokolloidplaaster,» lausus Teng. Hüdrokolloidplaastrit kutsutakse kunstnahaks seetõttu, et see imiteerib inimese nahka.
Kunstnahk püsib haaval kolmest päevast kuni nädalani ning imab endasse haavast eralduvat vedelikku, hoides seeläbi paranemiseks vajalikku niisket keskkonda. «On oluline, et inimene ei ehmataks ära, sest haavavedelikust tekib plaastri sisse nagu mull, mis hakkab suurenema, nii palju kui haavast vedelikku tuleb,» lisas Teng.
Kui mull on jõudnud plaastri äärteni, tuleb see naha küljest lahti ning juhul, kui haav ei ole selleks ajaks veel paranenud, tuleb peale panna uus plaaster.
Kärn aeglustab paranemist
Kunstnaha paigaldamise juures kehtib reegel, et see peaks ulatuma vähemalt kaks sentimeetrit üle haava äärte. Parema püsivuse tagamiseks võib plaastri servad kinnitada apteegis müüdava paberteibiga.
Tengi sõnul on kunstnaha parim omadus, et haavale ei teki kärna. «Kärn on ainult hea nokkimiseks, paranemisele kärna tekkimine kaasa ei aita,» selgitas ta. «Kui laste pealt vaadata, siis kärnaga püsib haav kuni kuu aega, sest kärn nokitakse pealt ära ja iga kord tekib sügavam auk,» lisas apteeker.
Kui vanasti räägiti, et haav peab saama hingata, siis tänapäeval on suhtumine risti vastupidine: haav ei pea üldse õhku saama. «Tänapäeva plaaster hingab ja imiteerib meie oma nahka, sellega saab käia ujumas ja saunas – ei pea oma igapäevast elurütmi muutma ja muretsema, et peaks kogu aeg haava puhastama või sellega veel midagi tegema, sest see plaaster ongi kogu aeg peal, kuni see hakkab ise ära tulema,» rääkis Teng, lisades siiski, et kunstnahk ei sobi mädase haava peale.
Kui haav on sügav, halva koha peal, näiteks põlvel või küünarnukil, või tundub, et kunstnahk ei ima piisavalt vedelikku, soovitab Teng kasutada silikoonvõrku ja sidet. «Kõigepealt läheb haavale silikoonvõrk, mis jällegi ei lase haavale kärna tekkida, ja siis võib sinna peale panna sobiva sideme,» õpetas Teng. Silikoonvõrgu kasutamise mõte seisneb selles, et side, mis haavavedelikku imab, ei jää nii haava külge kinni ja sideme vahetamine pole inimesele valulik.
Silikoonvõrgu peale saab vajadusel panna ka haavapuhastusvahendeid ning samuti sobib see juhul, kui varbalt või sõrmelt on küüs ära tulnud.
Kõigil vanemat tüüpi plaastritel on väga tugev liimaine ning need jäävad kõvasti naha külge kinni, mistõttu teeb nende eemaldamine haiget, eriti kui tegu on lapse või kuivema nahaga vanema inimesega. Teng on aga seisukohal, et haavaravi ei tohi olla valus ning kõige tavalisemad väikesed plaastrid sobivad pigem lastele lohutusplaastriks või kerge pindmise kriimustuse puhul. Kui siiski lihtsamat plaastrit kasutada, tuleks valida elastsemast materjalist, mitte kileplaaster, kuna viimane ei püsi hästi kinni.