Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Perearstid võiksid EMO-le abikäe ulatada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Patsiendid.
Patsiendid. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Sotsiaalministeerium näeb, et erakorralise meditsiini osakondade (EMO) järjekorra lühendamiseks võiks perearstiabi kättesaadavus paraneda nädalavahetusel ja väljaspool tavatööaega.

Viimasel nädalal on suveajale iseloomulikult EMO ootejärjekorrad kasvanud kuni kuue tunni pikkuseks – seda just nn rohelise ja sinise kategooria patsientide hulgas, kelle tervisehäire on kergem ning kes peab abi saama vastavalt kolme või kuue tunni jooksul.

Kergema tervisehäirega patsiendid, kes on perearsti asemel otsustanud pöörduda EMOsse, peavadki paraku arvestama, et ooteaeg võib olla pikk, nentis sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vask. «Niinimetatud rohelise patsiendi tervisehäire ei ole elu ohustav ja sellest EMOs lähtutaksegi. Neid põhimõtteid ei ole kavas muuta ja sellega tuleb arvestada.»

Siiski pakkus Vask ministeeriumipoolse lahendusena välja perearstiabi kättesaadavuse parandamise, mis on alaeesmärgina märgitud juba 2009. aastal sotsiaalministri kinnitatud esmatasandi tervishoiu arengukavas aastateks 2009–2015: «Üldarstiabi on suurtes elanikkonna tõmbekeskustes asuvates esmatasandi tervisekeskustes kättesaadav ka perearsti töövälisel ajal õhtuti ja puhkepäevadel.»

Praeguse 19 haiglavõrgu haigla ehk põhiosas haigekassast raha saava haigla asemel peaks 2020. aastaks alles jääma seitse või kümme haiglat ning ülejäänud muutuvad perearstikeskusteks, hooldusravi, kiirabi ja osaliselt eriarstiabi pakkuvateks tervisekeskusteks, kirjutas Postimees mullu oktoobris.

Vase kinnitusel peavad haigekassa ja perearstid praegu läbirääkimisi lähtudes määrusest «Perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend», mis ütleb muuhulgas, et perearst võib sõlmida lepingu üldarstiabi osutamiseks väljaspool tööaega. «Senini pole seda aga kasutatud,» märkis Vask. 

Postimees online'i gallupile vastanud lugejate hinnangul aitaks EMO järjekorda lühendada eelkõige eriarstiabi tõhustamine – nii arvas 1584 inimest ehk 63 protsenti vastanutest. Populaarsuselt järgmine variant «inimesed peaks loobuma harjumusest EMOsse minna» leidis 411 toetajat ning 9 protsenti vastanutest arvas, et EMOsse tuleks arste lihtsalt juurde palgata.

Tagasi üles