Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Alkohooliku pihtimus: viis pudelit veini päevas viis mu peaaegu hauda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Foto: SCANPIX

45-aastane inglanna Patricia Murphy tunnistas, et unistas kunagi modelliks saamisest ning kahetseb kõige enam, et tal pole oma alkohoolikuelu tõttu lapsi.

Nädalas võiks maksimaalselt tarbida 14 alkoholiühikut (140 grammi puhast alkoholi), kuid Patricia tarbis 25 aastat järjest iga nädal 350 alkoholiühikut ehk 25 korda enam kui tohiks, kirjutab Daily Mail.

Murphy lõpetas ägeda maksakahjustusega haiglas ning suure tõenäosusega ootab teda ees maksasiirdamine. Praeguseks seitse kuud kainena püsinud Patricia soovis jagada oma õnnetut lugu, et teistel läheks paremini. Alkohol rikkus tema elu.

Murphy alustas joomist 17-aastaselt, kui lahkus koolist ja asus tööd otsima. Tagasihoidlik tüdruk tundis, et joomine tõstab tema enesekindlust ning mõne aja pärast jõi ta juba igal nädalavahetusel topeltbrändit Coca-Colaga.

Kui Patricia ühes arvutimüügifirmas müügiassistendina tööd sai, muutus harjumuseks igal õhtul koos kolleegidega väljas joomine - vahel koguni liiter brändit korraga.

Aastaid hiljem, kui Patricia oli 28-aastane, surid tema vanemad. Tol hetkel muutus alkohol tema elus esmatähtsaks, kuna see vaigistas valu.

«Elasin üksi ja seega ei saanud mind keegi takistada. Kaotasin oma töö,» rääkis Murphy. «Vennad-õed küll ütlesid, et peaksin piiri pidama, kuid ignoreerisin neid. Mul oli nõnda häbi sellepärast, milliseks mu elu oli kujunenud, kuid samas ei suutnud ma lõpetada».

Varsti jõi Patricia juba viis pudelit veini päevas, ärgates keset ööd üleni higisena, üleni värisedes, ning veetes oma päevad televiisori ees, olles samal ajal sügavas depressioonis. Kõik toetus- ja tagavararahad läksid alkoholile.

35-aastaselt kohtas ta ühes pubis meest nimega Graham, kelle ees ta ei suutnud oma sõltuvust varjata. Graham oli insener, täiskarsklane. Mehe ema oli olnud alkohoolik, mistõttu oli talle väga oluline, et Patricia läheks alkoholi võõrutusravile.

Patricia läkski, kuid hiljem koduteel ostis ikka pudel veini. «Meil olid sellepärast suured tülid ning me läksime lahku, kuid hiljem võttis ta mu tagasi. Tundsin, et olen elav surnu, elasin vaid selleks, et juua. Võtsin juurde üle 25 kilo ning mu nägu oli laiguline ja punsunud,» meenutas Patricia.

Graham rääkis Patriciale augu pähe, et ta arsti juurde läheks. Seal selgus, et naise maks on tõsiselt kahjustada saanud. Naise seisund halvenes järsku ning ta sattus haiglasse. Patricial diagnoositi maksatsirroos, mille puhul on tegemist maksarakkude kärbumise ning sidekoelise asendumisega. Patricia ellujäämise tõenäosus oli vaid viis protsenti, kuid vaatamata sellele, hakkas tal mõne kuu pärast siiski parem.

Kuigi naine oli vahepeal olnud elustamismasina küljes ning läbi elanud tõelise õuduse, ei suutnud ta vastu panna ning ostis koduteel pudel veini. Õnneks tundis ta enda pärast piinlikkust ja koguni jälestust ning sellest ajast peale, nüüd juba seitse kuud, on ta püsinud kainena.

«Mul on parem olla, kuid mu elu ei ole enam endine. Maks võib ühel päeval lakata töötamast,» ütles Patricia. «Tunnen end süüdi, et tegin lähedastele haiget. Kahetsen, et kaotasin töö ja mul ei ole lapsi,» tunnistas naine. Oktoobris selgub, kas ta vajab maksasiirdamist.

Tagasi üles