Eestis diagnoositakse aastas 200 esmast ajukasvajajuhtu

Ajukasvajaid esineb igas vanuses inimestel. Foto: SCANPIX

Põhja-Eesti regionaalhaigla neurokirurgiakeskuse ülemarst-juhataja Mihkel Leineri sõnul diagnoositakse Eestis aastas umbes 200 esmast ajukasvajajuhtu ning ajukasvajaid esineb igas vanuses inimestel.

«Noorim patsient, keda olen opereerinud, oli 1,5-kuune ja vanim 92-aastane,» ütles Leiner, lisades, et sagedasem on just pahaloomuliste kasvajate esinemine alates viiekümnendatest eluaastatest, kirjutab Saarte Hääl.

Noorematel ei ole pahaloomulisuse aste enamasti nii kõrge ja ka ravi on efektiivsem. Olulist vahet esinemissageduse osas meestel ja naistel ei ole.

Viimastel aastatel on ajukasvajate sagedus hakanud tõusma eeskätt seetõttu, et nüüdisaegsed diagnostikavõimalused on paremad. «Praegu on igas maakonnakeskuses kompuutertomograafid ja võimalik teha kõigile ajukasvajakahtlusega haigetele täpsed uuringud,» lausus Leiner.

Võib ka juhtuda, et kasvaja avastatakse juhuleiuna, kuna patsiendil igasugu sümptomid puuduvad ja uuring on talle tehtud näiteks peaajutrauma tõttu.

Leineri sõnul on ajukasvajate tekkepõhjused teadmata, ainult väga üksikud vormid on pärilikud. Eestis diagnoositakse aastas umbes 200 esmast ajukasvajajuhtu ja esinemissagedus on peaaegu sama, mis teistes riikides, kus seda on adekvaatselt uuritud. «Seega ajukasvajate profülaktika puudub ja neid ennetada pole võimalik,» tõdes Leiner.

Peaajukasvaja sümptomid on väga erinevad ja sõltuvad sellest, millises aju piirkonnas kasvaja paikneb. Sagedasti on eriti noorematel inimestel esmaseks sümptomiks krambihoog. Vanematel võib esineda aeglaselt süvenevaid psüühikahäireid ja kõnehäireid või ühe kehapoole jõuetust, mis ei alga äkki nagu insultide korral. Võimalik on ka kuulmise langus või kaotus ühest kõrvast, tasakaaluhäired, nägemise halvenemine, eeskätt vaateväljade ahenemine.

Üks sümptom võib olla ka peavalu, enamasti hommikuti koos iivelduse ja oksendamisega. Ajukasvajate ravi on üldjuhul kirurgiline.

Loe pikemalt siit.