Amet: ravimijääke toiduainetes on tuvastatud üksikjuhtudel (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanad
Kanad Foto: SCANPIX

Veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna loomse toidu büroo juhataja Tiina Mällo sõnul jälgib amet pingsalt hormoonide, värvainete ja antibiootikumide sisaldust kana-, loomalihas ja kalakasvandustes.

Veterinaar- ja toiduamet uurib igal aastal saasteainete seireprogrammi raames erinevate ainete jääkide sisaldust Eesti päritolu elusloomades ja loomses toidus ning samuti võetakse pisteliselt proove ka piiripunktides kolmandatest riikidest pärit loomsest toidust.

«Uurimise alla kuuluvad veise-, sea-, lamba-, uluki- ja linnuliha, muna, mesi, piim ning farmikalad, kus määratakse keelatud ainete, veterinaarravimite kui ka keskkonnasaasteainete sisaldust,» loetles Mällo.

Seire raames uuritavate proovide arv aastas on umbes 1230, millest ligi 30 protsenti hõlmab keelatud ainete uurimist. Sellist seireprogrammi rakendatakse kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides.

«Kasvustimulaatorite, nagu stilbeenid, türeostaatikumid, östrogeenid, androgeenid ja gestageenid ning beeta-agonistid, kasutamine produktiivloomadel on Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, täielikult keelustatud või lubatud kasutada rangelt määratletud haigusjuhtudel,» selgitas Mällo, ja lisas, et kasvustimulaatorite kasutamine produktiivloomadel on Euroopa Liidus keelatud alates 1989. aastast.

Ravimijääke tuvastatud vaid üksikjuhtudel

Veterinaarravimijääkidele on kehtestatud maksimaalsed lubatud piirmäärad, mille puhul peetakse toitu inimese tervisele veel ohutuks. Veterinaar- ja toiduamet on viimase kahe aasta seire käigus tuvastanud ravimijääke vaid mõnel üksikul korral. «Kui seireproovis on tuvastatud keelatud ühendit või leitakse mingi aine jääke üle piirnormi, võetakse kasutusele mitmed meetmed selliste loomade/toiduainete käitlemise peatamiseks,» tõi Mällo välja.  

Neil juhtudel, kus on tuvastatud antibiootikumide jääke üle piirmäärade, on tegemist ameti sõnul tegemist olnud kas eksliku raviskeemi eiramisega või looma ainevahetuse iseärasusest tingitud probleemiga.

Sanktsioonid loomapidajale keelatud aine tuvastamise korral on Mällo sõnul karmid. «Kui elusloomadel tuvastatakse keelatud ühendite kasutamine, keelustatakse nende loomade lahkumine farmist ning selgitatakse välja antud aine päritolu jne. Saastunud toit tunnistatakse aga inimtoiduks kõlbmatuks ning suunatakse hävitamisele.»

Antibiootikumide jäägid võivad kahjustada eelkõige normaalset soole mikrofloorat, põhjustada antibiootikumidele mittetundlike tüvede kasvu, luua parema keskkonna patogeensete mikroorganismide kasvuks konkureeriva mikrofloora hävitamise teel ning tundlikemal inimestel esile kutsuda ka allergilisi nähte.

Arvatakse, et loomadele manustatud hormoonide jäägid toidus võivad avaldada mõju organismi endokriinsüsteemile, arengule, immuunsüsteemile ning samuti omada genotoksilist kui ka kantserogeenset toimet, sõnas Mällo.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles