Noor naine sattus tõenäoliselt GHB-mürgitusega haiglasse

Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Möödunud öösel haiglasse sattunud 24-aastane naine mäletab õhtust vaid mõnda klaasi joodud siidrit ning ähmaseid mälestusi haiglaruumidest.

Eile õhtul ühes Tallinna kesklinna baaris sõpradega aega veetnud Kati (nimi muudetud, toimetusele teada) rääkis, et teise siidriga kadus tal maapind jalge alt. «Mul hakkas järsku väga halb ja pilt kadus silme eest,» meenutas Kati, tunnistades, et jättis joogi lauamängu ajaks korra valveta. «Kahtlustan, et tegemist oli GHBga, kuna üldjuhul talun alkoholi hästi ning kahe siidri puhul ei tohiks küll mitte midagi sellist juhtuda,» märkis ta.

Kati ei mäleta, kuidas ja millisesse haiglasse ta sattus. «Arvan, et see oli Lääne-Tallinna keskhaigla, kuid pole kindel,» ütles Kati. Ta mäletab, et kiirabi töötaja ütles, et tegemist on arvatavasti GHBga. Katile väljastati ka paber, millele oli sama kirjutatud, kuid selle viskas ta hommikul kodus üles ärgates minema, kuna tahab selle kohutava öö selja taha jätta.  

«Praegu on tervis väga kehv, kuid loodan, et varsti on parem ja saan selle kõik unustada,» lausus Kati, kes lubas aga tervise paranedes kindlasti ka politseisse avalduse teha.

Lääne-Tallinna keskhaigla kommunikatsioonijuht Diana Lorents ütles, et eraldi mürgistuste põhjuseid nende haiglas ei registreerita ning seetõttu ei saa ka öelda, kas GHB ehk korgijoogi või muu säärase aine tõttu haiglasse sattumised on viimasel ajal sagenenud. Mürgistusjuhtumid üldiselt aga sagenenud ei ole.

«Meie ei saa oma analüüsidega selgeks teha, mis aine mürgitusega tegemist on. Arst hindab patsienti seisundi ja jutu järgi,» märkis Lorents, kelle sõnul jõuavad sellised juhtumid pigem Põhja-Eesti regionaalhaiglasse (PERH).

PERHi erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kristiina Põld sõnas, et joogi sisse GHB sokutamise kahtlusega on tegemist vaid üksikjuhtudel. «Enamasti kaasub sellistel juhtudel ka alkoholijoove,» märkis Põld. «Kuna meil hetkel puuduvad võimalused GHB määramiseks laboratoorsete uuringutega, jääb sageli ebaselgeks, kas mälulünk oli põhjustatud alkoholist või GHBst,» lisas naine. Kordadel, kui inimesed on kahtlustanud, et neile midagi joogi sisse sokutati, on analüüsidest välja tulnud positiivne kannabinoidide sisaldus.

Tuginedes subjektiivsele hinnangule ütles Põld, et selliseid juhtumeid, kus inimene ise on GHBd suure tõenäosusega tahtlikult ja teadlikult manustanud, on umbes üks-kaks nädalas ning see on alati nii olnud. Vahel esineb juhtumeid ka rohkem, kuid kindlasti mitte üle viie korra nädalas.

«Enamasti on tegemist noorte inimestega, kes enamikul juhtudel tuuakse haiglasse kiirabiga,» tõdes Põld, lisades, et patsiendid on kas ise öelnud või on sellele viidanud nende kaaslased, et enamik neist patsientidest on GHBd suure tõenäolisusega teadlikult manustanud.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder rääkis, et tänavu on neile seoses GHB-mürgitusega helistatud kindlasti vähem kui möödunud aastatel. «Peamiselt pöördutakse meie poole hiljem ja küsitakse, kas tegu võis olla GHB-mürgitusega,» ütles Oder.

«Nii meil siin mürgistusteabekeskuses kui ka mujal maailmas on aga tunduma hakanud, et korgijoogi teema on mõnel puhul vabandus kui selline pikemaks veninud joomisperioodile. Kui kõigepealt juuakse šampust, veini, õlut ja siis kangemat peale, ütleb ühel hetkel organism üles ja siis võibki tunduda, et ilmselt sokutati midagi joogi sisse. Tahan siinkohal öelda, et õnnetuid juhtumeid küll on, kuid üldiselt peab siiski alkoholiga oskama piiri pidada,» rääkis Oder.