Kimp väega taimi

Tavalised taimed-turgutajad: naistepuna, teeleht, põdrakanep, raudrohi, angervaks. Foto: Toomas Huik

Praegu, mil metsaservad, nurmed ja niidud õiteilus, on õige aeg talveks maarohte korjata.

Hakatuseks soovitab Kubja ürditalu perenaine Merike Sander algajal ravimtaimehuvilisel tutvust sobitada kõikjal levivate tervisele kasulike taimedega. Näiteks augusti alguses püüavad niisketel niitudel ja endistel karjamaadel pilku kollakasvalgete õitega angervaksagrupid, nõlvakutel ja teeservades erkkollased naistepunapuhmad ning metsades, raiesmikel ja tühermaadel laiuvad punakate õitega põdrakanepi väljad.  Raudrohu valgeid ja roosakaid õisikuid leidub kõikjal, samuti kõrvenõgest ja teelehte.

«Eestis kuulub nendest vaid naistepuna ametlikku ravimtaimede nimistusse,» nendib Sander. Tema sõnul on tark enne tarvitamist selle tugevatoimelise taime omadusi uurida. Naistepuna on rahustava, antiseptilise, põletikuvastase, sapieritust suurendava toimega.

Ürditalu perenaine peab angervaksateed naudinguteeks, seda tuleb lasta vaid hetke tõmmata. Angervaksa õie- ja lehetee pakub leevendust külmetuse ja reuma korral.

Põdrakanep on väga vana teetaim. Rahvameditsiinis on ta kasutusel kui pehmendav, haavu parandav ja põletikuvastane vahend. Korjatakse lehti ja õisi eraldi.

Raudrohtu, millel tavaliselt korjatakse õitsevat ladvaosa, peetakse heaks köharohuks. Raudrohutee aitab ka seedimist korrastada ja mõjub puhituse vastu, taime puruksmuljutud värsked lehed peatavad verejooksu.

Ka teeleht, mille terveid lehti võib korjata kogu suve, soodustab haavade paranemist. Samuti on ta tuntud kui röga lahtistav vahend bronhiidi, bronhiaalastma, kestva köha ja kopsupõletiku korral.

«Ravimtaimi tuleb korjata päiksepaistelisel hommikupoolikul, kuivatada ülesriputatult hõredas kimbus ning säilitada õhku läbilaskvas pakendis,» jagab Kubja ürditalu perenaine näpunäiteid. ●a