Tasub teada: milliseid terviseprobleeme põhjustavad sinivetikad?

Illustreeriv foto. Foto: Kalev Lilleorg / Õhtuleht

Postimees avaldab uuesti varem ilmunud loo sinivetikate mõjust inimorganismile.

Soojal suvel tuulevaikse ilmaga võib vees esineda sinivetikate ehk tsüanobakterite poolt põhjustatud õitsenguid. Paljud õitsemist põhjustavad sinivetikad eritavad lagunedes või oma elutegevuse jooksul mürkaineid – tsüanotoksiine.

Mürgituse võib sinivetikatest saada ainult suu kaudu, neelates alla sinivetikarikast vett, kirjutab terviseamet. Läbi naha mürk ei tungi, kuid tundlikuma nahaga inimestel võib kokkupuude sinivetikaterohke veega põhjustada nahalööbeid, silmade kipitust ja nohu.

Seetõttu mürgituse vältimiseks ei tohiks ujuda vees, kus esineb sinivetikaid, ega tarvitada joogiks, söögi tegemiseks ning saunaveeks. Sinivetikamürgid ei lagune isegi keetmisel. Sinivetikaid sisaldavat vett ei tohiks kasutada ka taimede kastmiseks.

Veidi sinivetikaid sisaldavas vees võib ujuda juhul, kui pole soodumust allergilistele reaktsioonidele, vett ei tohiks alla neelata, samuti on mürke sisaldav vesi suureks ohuks koduloomadele.

Tegu võib olla sinivetikatega, kui:

• on juuli või august;
• vesi on värvunud kollakasroheliseks tänu silmaga nähtavatele «helvestele»;
• vesi ja kaldaäär on kaetud tiheda rohelise massiga;
• värviandja on nii väikeste mõõtmetega, et ei püsi näiteks vette pistetud oksal;
• veel on kopituse lõhn.

Sinivetikatest tingitud mürgituse tunnused:

• Naha ja silmade punetus;
• halb enesetunne ja kõhulahtisus;
• palavik, nohu ja köha;
• lihasevalud;
• huulte kipitamine ja pragunemine;
• tasakaaluhäired;
• sinivetikamürgituse sümptomid võivad sarnaneda tavalise gripiga. Mürgituse saanutel on sageli ka naha- ja silmaärritusi.

Kui olete kokku puutunud sinivetikaid sisaldava veega, tuleb see kehalt ja eriti silmadest puhta veega ära loputada. Kui vetikaid sisaldavat vett on alla neelatud, tuleks püüda see võimalikult kiiresti välja oksendada, võtta võib ka söetablette.