Uuring: õunamahl aitab Alzheimeri tõbe ennetada

Õunamahl Foto: Mati Hiis/ Õhtuleht

USA Massachusettsi ülikooli raku- ja närviinstituudi uuring näitas, et õunamahl võib aidata ennetada Alzheimeri tõbe.

Teadlased manustasid hiirtele ühe kuu jooksul iga päev õunamahlakoguse, mis inimeste puhul vastab kahele klaasitäiele õunamahlale, kirjutab Sciencedaily.com.

Uuring näitas, et õunamahla saanud hiirtel tekkis vähem ajurakke kahjustavat beeta-amüloid valku.

Beeta-amüloid valk põhjustab ohtlikke moodustisi Alzheimerit põdevate patsientide ajus.

«Õunamahla regulaarne tarvitamine mitte ainult ei hoia aju töökorras, vaid aitab ennetada ka Alzheimeri tõve tekkimist,» sõnas uuringu juht Thomas Shea.

Uuringu teinud teadlased ei täpsustanud, milline õunamahlas sisalduv komponent aitab haiguse tekkimist ära hoida.

Alzheimeri tõbi on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas .

Kõige olulisem riskifaktor on vanus, kuid üheks olulisemaks riskifaktoriks peetakse ka geneetilisi põhjusi. Esimese astme sugulastel on east sõltuv risk haigestuda Alzheimeri tõppe kuni 38 % ning mõningatel andmetel võib see protsent olla veelgi kõrgem.

Vähemolulisteks riskifaktoriteks on naissugu, Downi sündroom ning madal haridustase. Kõigil Downi sündroomiga inimestel, kui nad on elanud üle 35 aasta vanaks, tekivad Alzheimeri tõvele iseloomulikud tunnused.

Haigus algab tavaliselt mäluhäiretega: tüüpilistel juhtudel ei suudeta uut informatsiooni omandada , säilitada ega reprodutseerida. Hilisstaadiumis võib kaduma minna ka varem omandatud informatsioon.

Alzheimeri tõbi on pidevalt süvenev haigus. Kahjustus hõlmab eelkõige kognitiivseid funktsioone ning viib lõpuks raskekujulise dementsuse tekkele.

Senini kasutusele võetud raviviisid ei ole olulist efektiivsust ilmutanud, seega parandavat või profülaktilist ravi Alzheimeri tõve vastu pole. Ravi seisneb inimest häirivate ilmingute leevendamises.