Kümme maailma kõige haruldasemat haigust

Progeeriat põdev Jesper Sorensen, kes on teadaolevalt ainus skandinaavlane selle haigusega. Foto: Morten Stricker/AFP

Väljaanne «All Time 10s» on välja toonud kümme kõige haruldasemat haigust maailmas.

10. Kuru – avastati 1950ndatel Paapua Uus-Guineas elava fore hõimu hulgas. Igal aastal suri väike osa hõimust haigusesse. Haigus on tänaseks praktiliselt kadunud. Haigestunud naeravad maniakaalselt, ei suuda seista ega rääkida ja lõpuks surevad. Hõim tegeles kannibalismiga, mille tõttu tõenäoliselt nakkus hõimu seas levis. «Kuru» tähendab hõimu keeles värisemist. Haigus põhjustab peaaju hallolluse hävinemist.

9. Võõra aktsendi-sündroom – sündroom on tavaliselt rabanduse või pea trauma tagajärjeks. Inimese kõne juurde tekib tugev võõras aktsent. Näiteks tekkis ameeriklannal Judi Robertsil 1999. aastal pärast rabandust kõnele juurde tugev Briti-inglise aktsent, kuigi naine polnud kunagi Inglismaal käinud. Haigestunuid võib olla umbes 60.

8. Creutzfeldt-Jakobi tõbi – Creutzfeldt-Jakobi tõvest on palju juttu olnud seoses veiste seas leviva hullulehmatõvega, sest nende haiguste tekitaja võib olla sarnane - mõlemal juhul on tegemist prioonhaigusega, kirjutab Inimene.ee. Tegemist on närvisüsteemi taandarenguga kulgeva haigusega, mis lõpeb surmaga. Haigust võib esineda nii inimestel kui loomadel, iseloomulik on sarnane kujunemistee ja muutused peaajus - see meenutab uurimisel käsna. Creutzfeldt-Jakobi tõbi avaldub inimesel kiiresti süveneva mälunõrkusena. Kiiresti süveneb ka iseloomulik sümptom - nõdrameelsus ehk dementsus. Lisaks vaimsele taandarengule tekivad ka nägemishäired ja tahtmatud lihastõmblused.

7. Vee-allergia ehk Aquagenic urticaria – Seda põeb maailmas umbes 40 inimest, kelle organism reageerib veele nii, et nahk hakkab sügelema, silmad kuivavad ja on valulikud. Vee joomine põhjustab kurguvalu, mis kestab vähemalt 10 minutit.

6. Carpenteri sündroom – selle all kannatab üks inimene miljonist. Haigusele on omane pealuu väärareng, deformeerunud jäsemed ja hambad, ülekaal ja üleliigsed varbad. Tegemist on geneetilise haigusega. 

5. FOP ehk Fibrodysplasia ossificans progressive ehk kivimehe haigus – seda põeb umbes üks inimene kahest miljonist. Haiguse põdejate kõõlused ja lihased luustuvad. Tavaliselt areneb see välja lapseeas.

4. Progeeria – tegemist on haigusega, mille tulemusena raugastub laps. Lapse nahk kortsub, ta kõhnub ning juuksed kukuvad välja. Euroopas vanim põdeja on 20 aastane, kelle keha vanus on hinnanguliselt 160 aastat. Tavaliselt surevad lapsed südameinfarkti või ajurabandusse.

3. Fieldsi sündroom – see haigus on nime saanud kaksikute Catherine ja Kristie Fieldsi järgi. Nemad on ka teadaolevalt ainsad, kes seda haigust põevad. Arstid ei ole haiguse põhjustajat leidnud ega leidnud seost ka teiste teadaolevate haigustega. Tüdrukutel tekkisid terviseprobleemid nelja-aastaselt, kui nad said üheksa aastat vanaks, siis ei suutnud nad enam korralikult käia. Lisaks põhjustab haigus lihaskrampe. Hetkel on naised 19-aastased ja liiguvad ratastooliga, lisaks kannatavad lihasevalude käes.

2. Riboos-5-fosfaadi puudus – teadaolevalt kannatab haiguse käes vaid üks inimene, mistõttu peetakse seda kõige haruldasemaks haiguseks maailmas. Takistab aju arenemist ja kasvamist.

1. Variola-nakkus ehk «Smallpox» rõuged – viimane juhtum diagnoositi oktoobris 1977. aastal Somaalias ning likvideeriti maailmast 1979. aastal, seisab Tartu Ülikooli kliinikumi lehel. Eksisteerib vaid laboris. Tegemist oli väga ohtliku nakkushaigusega, mis pääseb organismi ülemiste hingamisteede limaskesta, harvem vigastatud naha kaudu. Haigust toob kaasa palaviku, iivelduse, oksendamise, kõhulahitusse, valud nimme piirkonnas. Tekib leetritetaoline eellööve, mis muutub tõeliseks rõugete lööbeks. Tekivad valud närimisel ja urineerimisel, nahaturse, vererõhu langus, maksa ja põrna suurenemine. Teadvus häguneb. Suremus haigusesse on väga suur. Pärast läbipõdemist tekib immuunsus.