Tulevikus ei otsita ravivea süüdlast, vaid makstakse kiiresti hüvitis tüsistuste eest

Haigena ei soovitata tööl käia. Foto: SCANPIX

Kui praegu peab patsient ravivea tõttu läbima pika tõestamistee, et raviasutuselt tüsistuste eest hüvitist saada, siis ettevalmistatav raviasutuste vastutuskindlustus muudab protsessi nii patsientide kui ka raviasutuste jaoks lihtsamaks ja kiiremaks, kuid hüvitissummad ilmselt vähenevad.

Avalikkus kuuleb praegu vaid üksikutest juhtumitest, kus võimaliku ravivea tõttu olulisi tüsistusi saanud patsient raviasutuse või konkreetse arsti vastu kohtusse on läinud. Tegelikult on juhtumeid, kus patsiendile ravivea tõttu tekkinud tüsistuste eest raviasutus maksab, oluliselt rohkem.

Statistikat ravivea tõttu makstud hüvitiste kohta Eestis pole. Kuna suur osa raviasutusi on end kindlustusseltsides kindlustanud, siis on teada, et aastas maksavad kindlustusseltsid sel põhjusel hüvitisena välja kuni 100 000 eurot ja juhtumeid on 20-30 aastas.

Pärnu haigla ja haiglate liidu juhi Urmas Sule sõnul on neid juhtumeid veel rohkem, aga kuna need on enamasti haigla ja patsiendi vahelised kohtuvälised või kohtueelsed kokkulepped, siis välistavad lepingus sisalduvad delikaatsed isikuandmed ja konfidentsiaalsuse nõue, et neist kusagile ametlikult teada antakse.

Kuna oktoobrist hakkab Eestis kehtima Euroopa Liidu kord patsientide vaba piiriülese liikumise kohta, on tekkinud möödapääsmatu vajadus kõiki patsiente ja raviasutusi hõlmava kindlustuse loomiseks.

«Kui Eestisse tulevad patsiendid teistest Euroopa riikidest ja neil peaks ravi käigus tekkima tervisekahju, siis võivad arstide vastu esitatavad kahjunõuded olla hoopis suuremad kui seni,» ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa. Ta lisas, et praegu on kõigil arstide liidu liikmetel ehk 70 protsendil arstidest kindlustuskaitse ja kindlustus on ka osal haiglatel.

Üks põhimõte, mis juba kevadel sotsiaalministeeriumis koos käinud hea tahte koostööleppe komisjonis kokku lepiti, on rakendada mittesüülisuse põhimõtet, nagu see on tavaks Soomes ja teistes põhjamaades.

«Olemuslikult on praeguse, süülise süsteemi vahe mittesüülisega, et kui esimese puhul saab vähe inimesi suuri summasid hüvitiseks, siis teise puhul on rohkem hüvitisesaajaid, aga summad on väiksemad,» selgitas Sule. «Eestis on küll komme, et kui midagi algatame, siis tahame, et saaks rohkem inimesi ja ka rohkem raha, aga tuleb endale aru anda, et see rohkem ja rohkem tuleb kellegi arvelt,» hoiatas Sule.

«Praegusega võrreldes on oluline vahe selles, et süüdlast ei otsita ning vaidlusi ei toimu – ekspert hindab ravivea tõenäosust ning kui see on väga tõenäoline, ütleks seadus konkreetselt, millised kahjud ja millises ulatuses tuleb kompenseerida ning keskne hüvitusorgan hüvitab kahjud,» selgitas Piirsalu.

«Näiteks Soomes on süsteemi aluseks keskne hüvitusorgan ja selged põhimõtted kahju hüvitamisel. Tervishoiuasutuses tehtud vea tõttu ei otsita süüdlast,» ütles Piirsalu. «Kui patsient tunneb, et tal on tekkinud terviserike, mis võib tuleneda raviveast, pöördub ta selle keskse hüvitusorgani poole, kes teda nõustab ning korraldab juhtumi menetluse ja kahju hüvitamise.»

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Paluste sõnul on vaagimisel, kas minna vastutuskindlustuse puhul avalik-õigusliku patsiendikahjude hüvitamise süsteemi, erakindlustusel põhineva vastutuskindlustuse või segaskeemi teed.

Kindlustusseltsid on teinud Piirsalu sõnul ettepaneku valida viimane ehk era- ja avaliku sektori koostöö. «Riskide hindamine, aktsepteerimine ja kahjude hüvitamine võiks käia erasektori kaasamisel ning hüvitamise põhimõtete kehtestamine ja nende täitmise jälgimine võiks olla avaliku sektori ülesanne,» kirjeldas Piirsalu kindlustussektori ettepanekut.
Põhimõtteliselt oleks see liikluskindlustusega sarnane skeem – muidugi oluliselt väiksemas mahus.

Sule eelistaks pigem töötukassa põhimõtet, kus kogu tegevus, sealhulgas kontroll rahade üle on riigi käes ja avalik. «Meil on võrdluseks töötukassa, mis on ehitatud üles riiklikul põhimõttel ja samas pensionifondid, mis on üles ehitatud erakindlustuse põhimõttel. Eeldusel, et süsteem käivituks meie pakutud variandis, oleme hinnanud, et tervishoiusüsteemi kulud võivad kasvada kuni ühe protsendi ja kahjunõudeid võib see aastas kaasa tuua kuni 500,» rääkis Piirsalu.

«Tervishoid on üha keerulisem ja mida keerulisem see on, seda rohkem on ka tüsistusi. See ei tulene kellegi pahast tahtest, vaid on paratamatu, kui ihu terviklikkuse kallale minna. Midagi pole parata, et näiteks sünnitustest on viis protsenti patoloogilised,» lausus Sule. Mis tähendab, et viiel protsendil juhtudest on tüsistuse oht.

«Oleme teinud ettepaneku luua koos mittesüülisele kindlustusele üleminekuga ka vigadest teatamise süsteem, mis võimaldaks eksimusi analüüsida, neist õppida ja nii arstiabi kvaliteeti parandada,» lausus arstide liidu nimel Rehemaa.