Eesti erinevaid supelrandu kontrollinud tervisekaitseinspektsiooni kinnitusel pole tänavu tuvastatud ühtegi kohta, kus vee kvaliteed ei vastaks kehtestatud nõuetele.
Tervisekaitse annab suplusvee puhtusele kõrge hinnangu
Tervisekaitsjad on võtnud tänavu vähemalt ühe proovi 51 supluskohast ja kõikjal on vee kvaliteet olnud väga hea. Suuremates suplusrandades on inspektsioon kontrollinud vee kvaliteeti korduvalt.
Vastavalt sotsiaalministri aprillis jõustunud määrusele hinnatakse alates tänavusest rannahooajast suplusvee kvaliteeti kahe mikrobioloogilise näitaja ja visuaalse kontrolli alusel. Kui varem oli üheks uuritavaks bakterite perekonnaks fekaalsed colilaadsed, siis nüüd uuritakse nende asemel escherichia coli ehk E.coli baktereid, mille mõõtetulemus peaks olema eelmisest täpsem.
Lisaks E.coli bakteritele uuritakse suplusvees ka soole enterokokkide esinemist. Varem uuriti nendega sarnaseid fekaalseid streptokokke ja seda ainult võimaliku reostuse kahtluse korral.
Soole enterokokid ja E.colid on tavalised ja levinud bakterid, mis elavad inimeste ja teiste soojavereliste loomade soolestikus. Enamus nende bakterite vorme on ohutud, kuid võib esineda ka mikroorganisme, mis võivad põhjustada näiteks seedetrakti haiguseid.
Mida suurem on bakterite sisaldus vees, seda suurem on tõenäosus, et vees võib olla ka halbu mikroorganisme. Veekogude mikrobioloogilise reostuse allikateks võivad olla nii inimesed kui loomad. Suplusvee mikrobioloogiliste näitajate ületamine annab märku võimalikust ohust.
Kui proov on ületanud normi vähe, siis tasuks ettevaatlik olla eelkõige lastel ja eakatel inimestel. Kuna bakterid võivad põhjustada seedetrakti haiguseid, siis tuleb vältida vee allaneelamist. Kindlasti peaks vältima suplemist, kui esineb lahtisi haavu ning seda ka siis, kui vee analüüsid vastavad normidele, soovitavad tervisekaitsjad.