Tudengid: arstiks õppimisel peaks eelistama nooremaid inimesi

Arstitudengid. Foto: SCANPIX

Arstitudengite hinnangul tuleks Eestis residentuuri astumisel eelistada neid, kes alles hiljuti meditsiini põhiõppe lõpetasid, sest nii on suurem tõenäosus, et noored meedikud jäävad kodumaale.

Viimased kolm aastat on arstiteaduskonna üliõpilasesindajate kogu viinud arstiteaduskonna lõpetajate hulgas läbi küsitluse uurimaks nende tulevikuplaane. Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi pesidendi Marta Velgani sõnul vastas küsimustikule sel aastal 80 tudengit (lõpetas 128) ning uuring viidi läbi juuni alguses.

«Eelmise aastaga võrreldes oli suurenenud nende lõpetajate hulk, kes soovisid oma karjääri Eestiga siduda,» kinnitas Velgan. Kui eelmisel aastal soovis peale lõpetamist Eestisse jääda 72 protsenti vastanutest, siis sellel aastal oli see protsent 78.

Mullu oli Soome lahkuda soovijaid 21 protsenti – 10 protsenti soovis astuda Soomes residentuuri, 2 protsenti doktorantuuri ja 9 protsenti töötada Soomes üldarstina. Tänavu soovis Soome minna aga 16 protsenti vastanutest.

Need, kes plaanisid põhjanaabrite juurde minna, tõid peamiste põhjustena välja kõrgemat palka, paremaid töötingimusi ja paremaid võimalusi kogemuste omandamiseks. «Lisaks tasub ära mainida ka ühiskonna austavamat suhtumist arsti elukutsesse,» märkis Velgan.

Samas pidasid tudengid Soomet heaks varuvariandiks, juhul kui ei saa näiteks Eestisse residentuuri. See oht on jätkuvalt olemas.

«Sel aastal lõpetas arstiteaduskonna 128 noort. Kuigi residentuuri kohti oli viimaste aastatega võrreldes tunduvalt rohkem (155), jäi sellest siiski väheks,» tõdes Velgan.

Kokku esitati residentuuri tänavu avaldusi 175.

Residentuuri astus 70-aastane tohter

«Praegusel hetkel on residentuuri astumise tingimused kõikidele arstikutse omandatule võrdsed – nii neile, kes on lõpetanud aasta või rohkem tagasi, kui ka neile, kellel on üks või mitu eriala juba omandatud,» selgitas Velgan Samuti ei ole residentuuri astumisel määravaks vanus. «Paari aasta eest oli vanimaks residentuuri astujaks 70-aastane tohter,»lisas ta.

Arstitudengite meelest peaks värskelt lõpetanud tudengid eelisjärjekorras saama residentuuri astuda. Nii on suurem tõenäosus neid kodumaal hoida.

Samuti võiks luua neile arstidele, kes residentuuri ei pääsenud, kodumaal praktiseerimiseks rohkem võimalusi. «Hetkel on erialata arstil Eestis töötamiseks vähe võimalusi, mis seletab Soomes arstina töötamise populaarsust,» arvas Velgan.

Residentuuri kohad luuakse vastavalt Eesti tervishoiu hetkevajadusele ning vastavalt erinevate erialade suutlikkusele koolitada uusi spetsialiste. Seega ei oleks võimalik garanteerida igale lõpetajale soovitud erialale residentuuri kohta. «Samas, kuivõrd üha enam räägitakse arstide puudusest Eesti tervishoius, siis mõistlik oleks välja selgitada need erialad, mille spetsialistide järele on kõige suurem vajadus ning vastavalt sellele suurendada kohtade arvu. Kohtade arvu määramisel tuleks muuhulgas lähtuda ka arstide demograafilisest jaotusest. Näiteks on erialasid, kus ligi kolmandik arstidest on üle 65 aasta vanused,» rääkis Velgan.

Samas tasub tudengite kinnitusel meeles pidada, et residentuurikohtade arvu kasv ei tohiks tulla kvaliteedi arvelt ning oluline on tagada, et lisaspetsialistide väljakoolitamiseks oleks piisavalt ressursse nii juhendajate kui riigipoolse rahalise toetuse näol.

Mis aga arstitudengeid Eestis hoiab? «Selles küsitluses seda ei uuritud, aga ilmselt side kodumaaga, olemasolev kokkupuude Eesti meditsiiniasutustega ning soov töötada nende inimestega, kellega juba aastaid on õpingute käigus lähedasi kontakte loodud,» arvas Velgan