Teismelisi rasedaid jääb Eestis aina vähemaks

Iga aastaga jääb koolipingist sünnitama minevaid emasid aina vähemaks. Foto: SCANPIX

Kuigi Eestis on kombeks ironiseerida kondoomi kasutamist propageerivate kampaaniate üle, näitab statistika, et tänu sellisele teavitustööle jääb iga aastaga aina vähem teismelisi rasedaks. Lätis on verinoori rasedaid kordi enam kui Eestis.

«Teismeliste (alla 20-aastaste) sünnitajate arv väheneb alates aastast 2008,» rääkis Tervise Arengu Instituudi raseduse katkestamise andmekogu juhataja Kärt Allvee. Kui aastal 2008 oli teismelisi sünnitajaid 1047, siis aastal 2012 oli nende arv 489.

Ka teismeliste (alla 20-aastaste) abordid on järk-järgult vähenenud alates aastast 2003. Kui kümme aastat tagasi oli teismeliste aborte 1679, siis aastaks 2012 oli nende arv vähenenud 654.

«Põhjustena võib välja tuua noorte hulgas tehtavat teavitustööd (mitmed kampaaniad, noorte nõustamiskabinetid, koolis läbiviidavad seksuaal- ja terviseõpetuse tunnid), rasestumisvastaste vahendite ja nõustamisteenuse kättesaadavuse paranemist ning teadlikkuse kasvu,» selgitas Allvee. Sündide ja abortide vähenemise taga on ka sünnitusikka jõudvate naiste arvu vähenemine vaadeldaval perioodil.

Nii teismeliste rasedusi kui aborte esineb kõige enam Harjumaal, sealhulgas Tallinnas. Järgnevad Ida-Virumaa ja Tartumaa. «Ehk siis nendes piirkondades, kus on ka inimasustus kõige kõrgem,» selgitas asjatundja.

Euroopa Liidus alla 20-aastaste emade (sünnitajate) protsent erineb suuresti. Kui Šveitsis on neid üks protsent, siis Rumeenias, Lätis, Maltal, Ungaris, Slovakkias ja Ühendkuningriigis ligi 11 protsenti. Euroopa Liidu keskmine on 2,7 protsenti ja Eesti kuulub oma näitajate poolest nö Euroopa keskmiste hulka.

Sündimuse vanuskordaja (elussündide arv aastas 1000 mingis vanuses naise kohta – toim.) oli kuni 20-aastaste vanuserühmas aastal 2008 - 22,9; aastal 2009 - 20,6 ja aastal 2012 - 15,7.

Abortiivsuse vanuskordaja oli aastal 2008 - 27,7; aastal 2009 - 23,2 ja aastal 2012  - 20,7 (arvestatud kõiki aborte).