/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2013/07/23/1913864t1h992e.jpg)
Kuigi Tallinnas avati eelmisel nädalal spetsiaalne labor tüvirakkude kasvatamiseks, tunnistas rakubioloog, meditsiinidoktor Toomas Neuman, et Eesti inimestele jääb see ravi oma kalliduse tõttu esialgu ilmselt kättesaamatuks.
Moodsa rakuravi jaoks Eestis raha ei jätku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti meditsiinisüsteemis raha selle (rakuravi – toim) jaoks tõenäoliselt kohe ei ole, aga varsti tuleb uus eurodirektiiv ja kui Saksamaal on tüvirakuravi inimeste teadvuses ravivõimalusena juba olemas, siis miks mitte seda võimalust ära kasutada,» viitas ta võimalusele, et sügisel pärast patsientide vaba liikumise direktiivi jõustumist hakatakse Tallinna laboris tegema rakuravimeid jõukamate riikide eurooplastele.
Nii Ameerika kui ka Euroopa praktika näitab, et ühe rakuravi protseduuri hind on 10 000 – 20 000 eurot. Ta tõi võrdlusena välja, et uued vähiravimid maksavad juba praegu 30 000 – 40 000 eurot. «Teine asi on see, et mida tavalisemaks rakuravi muutub, seda madalamaks läheb hind,» tõdes Neuman.
Teadlase sõnul on maailmas rakuravimid juba olemas ja nii on võimalik neid siin kasvõi litsentsi alusel tootma hakata. «Eriti juhtudel, kui ravim tehakse inimese enda rakkudest, siis pole ju mõtet saata rasvarakke Ameerikasse, kust need hiljem laevaga tagasi saadetakse,» tõdes teadlane. Euroopa Liidus on praegu registreeritud seitse rakuravimit, USAs 15.
Rakubioloogi kinnitusel on tuntud analüütikud veendunud, et juba lähiajal, umbes paarikümne aasta pärast ületab rakuravi käive farmaatsiatööstuse oma. Ennekõike hakatakse seda kasutama näiteks liigeste parandamisel.
«Praegu lastakse liigesed nii ära laguneda, et midagi ei saa enam parandada ja tuleb raud asemele panna,» tõdes mees. Kui aga oleks olemas korralik varajane diagnostika, saaks rakuravimit kasutades liigeseid ravida.
Teine suur valdkond on Neumani sõnul infarktijärgne ravi, mille kohta on suured kliinilised uuringud tehtud ja mida on juba üsna palju rakendatud. «Tulemused on suurepärased – suremus väheneb, paranemine kasvab,» rääkis rakubioloog.
Rakuravist võiksid tulevikus abi saada ka diabeetikud. «Need rakud, mis insuliini toodavad, lihtsalt surevad ära, samas saaks neid rakke sellises laboris kasvatada,» tõi ta kolmanda näite.
Neuman möönis, et uue ravimeetodiga väljatulemiseks kulub hulk raha, kuna ravimikatsetused on kallid. «Et Euroopa Liidus ravim registrisse kanda, kulub 100–200 miljonit eurot. Kust me selle raha võtame, ma ei oska öelda, kuid me juba arendame neid tooteid,» tõdes ta.
«Samas, mida sammu edasi me jõuame, seda enam kasvab investorite huvi,» lisas ta. Neuman kinnitas, et esialgu Eestile ühest tüvirakkude kasvatamiseks mõeldud laborist piisab, aga samas ei välistanud ta võimalust, et näiteks viie aasta pärast võiks teine analoogne labor olla Tartus.
«Selles ei ole midagi keerulist, ja kui personaalmeditsiin areneb, rakendused lähevad lihtsamaks ja odavamaks, siis miks mitte,» tõdes ta. Sarnaseid laboreid on ka mujal Euroopas, ent siinsele laborile tulevad praegu kasuks korrektsed seadused.
«Mõnes riigis on nii rumalad seadused, et seal ei saa midagi teha. See on meie pluss, et meil on seadused täiesti paigas, ja see on Euroopas unikaalne,» lisas ta.