Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/08/22/1985672t1h85a6.jpg)
«Mul on üks nõukogudeaegne retsept, kus hapukurkide tegemiseks kasutatakse aspiriini. 1 tablett liitri vee kohta. Kurgid püsivad kevadeni mõnusalt krõmpsud. Tänapäeval aga soovitatakse aspiriini ravimina mitte kasutada. Kas hapukurkide tegemiseks kasutatav aspiriin võib tervisele halvasti mõjuda? Kas tuleks loobuda aspiriini kasutamisest kurkide tegemisel?» soovib hobikokk teada.
Vastab Tartu ülikooli farmakognoosia dotsent Ain Raal.
Kindlasti mitte ja seda neljal põhjusel. Esiteks, aspiriin ehk atsetüülsalitsüülhape on Eestis riiklikult registreeritud üldkättesaadav retseptivaba ravim, millel on - nagu mistahes ravimil - küll kõrvaltoimed, kuid mis ei ole tervisele ohtlik. Teiseks, aspiriini kui hapukurkide valmistamisel kasutatava konservandi suur hulk jääb kurgivedelikku, mida erinevalt kurkidest tavaliselt toiduks ei tarvitata. Kolmandaks, kurkide hapendamiseks kasutatavates retseptides mainitavad aspiriini kogused on küllaltki väikesed ja seega ohutud ning neljandaks, hapukurke ei sööda reeglina kuigi suurtes kogustes.