Noored peavad vanurite elu tegelikkusest koledamaks

Noored peavad vanurite elu-olu koledamaks, kui see tegelikkuses on. Foto: Caro / Scanpix

Millal võib öelda, et inimene on vana  ja vilets? Selgub, et see sõltub inimese vanusest, kellele küsimus esitatakse.

Teismelised arvavad sageli, et üle 50 aasta vanuste inimeste elu on sama hästi kui läbi. 18–29-aastased peavad vanaks üle 60-aastaseid. Keskealised paigutavad vana olemise piiri aga 70 eluaasta juurde. Need, kel juba 65 täis, peavad vanaks üle 74-aastaseid. Sellistele järeldustele jõudsid Pew uurimiskeskuse teadlased 2969 ameeriklase küsitlustulemusi analüüsides, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.

Jääb mulje, et inimesed kardavad vananemist liigselt ning usuvad, et see muudab nende elukvaliteedi väga viletsaks. Reaalsus näib aga olevat õnneks mõnevõrra rõõmsam.

Kui 18–64-aastastelt küsiti, mida nad usuvad endaga vananemise tagajärjel juhtuvat, vastas 57 protsenti, et tekivad tõsised probleemid mäluga. Tegelikult kannatab mäluprobleemide all vaid veerand vanuritest.

45 protsenti arvas, et vanurina ei saa nad enam autojuhtimisega hakkama, tegelikult tekib sellega probleeme ainult 14 protsendil.

42 protsenti uskus, et haigestub mõnda raskesse haigusesse, kuid reaalsuses tabab raske haigus vaid 21 protsenti vanuritest. 34 protsenti ennustas, et nad pole vanana seksuaalselt aktiivsed, tegelikult puudutab see probleem vaid viiendikku.

Kui asjad on vanemaks saades siiski niivõrd palju paremad, kui nooruses kardeti, siis võiks eeldada, et vananevad inimesed on oma eluga üsna rahul. Ka uuringud näitavad, et nii see üldjuhul tõepoolest on.

Samas ei sõltu õnn peamiselt mitte objektiivsest reaalsusest, vaid suhtumisest. Vähi, diabeedi ja muude raskete haiguste käes kannatanud vanurid on uuringute kohaselt kõigele vaatamata üllatavalt õnnelikud.

Paraku hakkavad asjad ükskord siiski pöördumatult allamäge veerema ning enamjaolt juhtub see pärast kaheksakümne eluaasta täitumist. Üle 85-aastastest on probleeme mäluga juba 41 protsendil vastanuist ning kolmandik neist on sageli kurvad ning kannatavad depressioonihoogude all.

Siiski ei ole ka tõeliselt vanade inimeste elu nii halb, kui noored arvavad. Vaid üks protsent 85-aastastest ja vanematest inimestest ütles, et nende elu on praegu hullem, kui nad nooruses kartsid.