Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Äge viirushaigus levib taas Eestis

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Punetiste lööve. | FOTO: wikipedia

Pärast nelja-aastast vaheaega registreeriti Eesti taas kaks punetiste haigusjuhtu, Euroopas on sellesse haigestunud tänavu 10 000 inimest.

Terviseameti peaspetsialisti Irina Filippova sõnul haigestusid juuni alguses punetistesse ühe pere kaks liiget. Teadaolevalt ei ole pere reisil käinud, seega oli tegemist n-ö kohaliku nakatumisega. «Ema vaktsineerimisstaatus on teadmata, aga arvestades tema vanust, ei ole ta kindlasti end vaktsineeritud riikliku immuniseerimiskava käigus,» lausus Filippova. Ta lisas, et laps haigestus aga vahetult enne kordusvaktsineerimist, tema immuunkaitse oli nõrgenenud, ent varasema vaktsineerimise tõttu oli ka haiguse kulg kergem.

«Kuna immuniseerimise foon on meil üsna hea, siis Eestis puhanguid ei esine, aga üksikuid haigusjuhte võib aeg-ajalt ette tulla,» tõdes Filippova.

Viimati registreeriti Eestis üks punetiste haigusjuht 2009. aastal, neli 2008. aastal ning kümme haigusjuhtu aastal 2007. Punetiste «lainet» ei ole Eestis juba pikka aega olnud. «Üksikud haigusjuhud aga näitavad, et punetiste viirus ei kao kuhugi ning nakatumine on endiselt võimalik nii Eestis kui ka välismaal,» nentis Filippova.

Punetistele on iseloomulik peenpunane lööve nahal, palavik, suurenenud kaela,- ja kuklalümfisõlmed, peavalu, harv liigesevalu ja katarraalsed nähud hingamisteedes, näiteks nohu. Kuni 50 protsendil punetiste haigetel puuduvad kliinilised sümptomid, kuid nad võivad siiski nakatada vaktsineerimata inimesi. Haigust põevad raskemini täiskasvanud, kellel võivad tüsistusena tekkida artriit ja entsefaliit.

Filippova toonitas, et parim ennetamisviis on ikkagi vaktsineerimine. Punetiste vastane immuniseerimine lisati Eestis riiklikku vaktsineerimiskavasse aastast 1993. Lapsi vaktsineeritakse esmakordselt esimesel eluaastal ning revaktsineerimine toimub 13. eluaastal.

Tänavu registreeriti Eestis ka leetrid. Märtsis ja aprillis haigestusid kaks vaktsineerimata last vanuses 6 ja 2. Nakatumine toimus Filippova kinnitusel reisimise ajal.

27-s Euroopa ja EEA riigis on möödunud aasta maist kuni 2013. aasta aprillini registreeritud üle 10 000 punetiste haigusjuhtu, neist enamus - 99 protsenti - registreeriti Rumeenias ja Poolas, neist 95 protsenti Poolas. Peamised haigestujad on mehed vanuses 15-19 aastat.

Filippova selgitas, et algselt, 1989. aastal hakati Poolas vaktsineerima punetiste vastu 13-aastaseid tüdrukuid ning alles 2004. aastal hakati vaktsineerima kahe doosiga kõiki lapsi vanuses 13-15 kuud ja 13 aastat. «Nii et poisid, kes on sündinud enne 2002. ja 2003. aastat, jäid vaktsineerimata,» nentis Filippova.

2001. aastal analüüsis Maailma Terviseorganisatsioon vaktsineerimise olukorda Poolas ja soovitas korraldada täiendavaid vaktsineerimiskampaaniaid noorte meeste seas.

Punetiseviiruse nakkusallikaks on inimene ning enamikul juhtudest levib see piisklevi teel. Haige inimene on nakkusohtlik 4–7 päeva enne ja kuni kaks nädalat pärast lööbe teket.

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

Punetised

6

5

10

4

1

0

0

0

Leetrid

2

27

1

0

0

0

7

4

Allikas: terviseamet

Tagasi üles