Kasvatus ei mõjuta iseloomu pea üldse

FOTO: Caro / Scanpix

Tartu Ülikooli psühholoogiaprofessor Jüri Alliku sõnul on pool inimese iseloomu mõjutavatest teguritest päriliku taustaga ning koduse kasvatuse mõju on peaaegu nullilähedane.


Umbes kolmandiku ulatuses sõltub iseloom Alliku sõnul juhuslikest keskkonnateguritest ning 20 protsendi ulatuses astub mängu viga, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal

Novaator

.

Juhuslikud tegurid võivad olla näiteks see, millisesse kooli inimene õppima satub või kellega käib koos trennis.

Koduse kasvatuse nullilähedase mõju tõestuseks on aga terve rida uuringuid, kus on võrreldud ühemunarakukaksikuid, kahemunarakukaksikuid ning lihtsalt õdesid-vendi.

Geneetiliselt pea täiesti identsetel ühemunarakukaksikutel, kes on mingil põhjusel üles kasvanud erinevates peredes, on iseloomuomaduste testide tulemused hoolimata nende erinevast kodusest kasvatusest siiski äärmiselt sarnased, nad käituvad näiteks ka poliitilisi valikuid tehes sarnasemalt.

Iseloomust sõltub eluiga

Psühholoogid kasutavad rahvusvahelist NEO-isikuomaduste skaalat, mille abil mõõdetakse viit omadust: avatust, meelekindlust, ekstravertsust, neurootilisust ja sotsiaalsust.

«Seega see, kas inimene hoiab oma küünealused puhtad või kas ta teab lauakombeid võib olla ikkagi koduse kasvatuse vili. Geneetiline taust on määrav selle puhul, kas inimene on avatud uutele kogemustele, kas ta on jutukas või pigem kinnine,» ütles Allik.

Tõestust on leidnud ka see, et iseloomuomadused ja intelligentsus võivad mõjutada isegi inimese eluea pikkust. «Kolesterool ja kõrge vererõhk on riskitegurid, mis lühendavad elu. Head iseloomuomadused ja intelligentsus annavad inimesele elus rea eeliseid,» ütles Allik.

Hoolimata sellest, et iseloomuomaduste geneetiline tagapõhi on leidnud tõestuse, pole seni konkreetseid omadusi põhjustavaid geene suudetud leida.

Uuringusse kaasatud ka Eesti

Nüüd on käimas suur rahvusvaheline uurimus, milles raames võrreldakse Hollandi, Itaalia, Austraalia ja USA inimeste geeniandmete kõrval ka ligi 500 Eesti geenivaramusse annetanud doonori geene.

Kõik uuringus osalevad inimesed täidavad isikuomaduste testid, kuid Eestis on appi võetud ka uuritavate kõige lähedasemad inimesed, kes täidavad testi, milles nad uuritavat iseloomustavad.

Allik on veendunud, et isikuomaduste testid, mida täidab vaid inimene ise, ei anna täiesti adekvaatset pilti, kuid seda saab korrigeerida, kui võrrelda kahte täidetud testi, mis käivad sama inimese iseloomujoonte kohta.

Esimesed selles mitmeid riike kaasavas uuringus saadud tulemused on Alliku sõnul üllatavad. «Oleks võinud eeldada, et õnnestub leida geene, mis on otseselt seotud ajus toodetavate virgatsainete - serotoniini, dopamiini või adrenaliini regulatsiooniga, kuid mängu tulevad hoopis sellised geenid, mis pole sellega üldse nii otseselt seotud.»

Populaarne

Tagasi üles