Väiksed maakonnahaiglad pingutavad ellujäämise nimel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raplamaalt Kärust pärit tulevane ema Kadri Murumaa soovis sünnitada Rapla haiglas, sest kodule lähemal asuvas haiglas on tema sõnul ka kodusem õhkkond.
Raplamaalt Kärust pärit tulevane ema Kadri Murumaa soovis sünnitada Rapla haiglas, sest kodule lähemal asuvas haiglas on tema sõnul ka kodusem õhkkond. Foto: Liis Treimann

Kuigi kehtiv haiglate arengukava näeb ette, et alates järgmisest aastast kaob Rapla ja Põlva maakonnahaiglatest ära sünnitusabi ja üldkirurgia, siis sotsiaalministeerium soovib arengukava muuta põhjendusega, et praegu kehtivatele üldhaigla tingimustele ei vasta ka teised Eesti üldhaiglad, kirjutab Kristi Leppik ajalehes Postimees.

Nii Rapla kui ka Põlva haigla jätkamine üldhaiglana on olnud viimase kaheksa aasta jooksul pidevalt küsimärgi all.

SA Rapla Maakonnahaigla peaarsti Sulo Puusta sõnul lahkusid haigla solgutamise aastatel arstid, kes asutuse tulevikku ei uskunud.

2003. aastal valminud haiglate võrgu arengukava (HVA) kohaselt muutuvad Põlva ja Rapla haigla kohalikeks haiglateks. Kohalikud arstid ega ka patsiendid ei kujuta aga ette, et Rapla haiglas sünnitus- või üldkirurgia osakond puuduks.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur saatis esmaspäeval haigekassale ja rahandusministeeriumile HVA määruse muutmise eelnõu, milles soovib, et Rapla ja Põlva haiglat ei muudetaks järgmisest aastast kohalikeks haiglateks, mis tähendaks, et seal kaoks võimalus anda sünnitusabi ja teha plaanilisi operatsioone, Põlva haiglas võeti eelmisel aastal vastu 305 sünnitust, Raplas 210.

Ämmaemand Ailen Vibus ütles, et väiksemal haiglal on plussid, mida suurematel ei hakka kunagi olema. Tema sõnul on eeliseks just väiksus.

Sisearsti Liis-Mail Moora sõnul aga ei kaoks Rapla haiglast kohalikuks haiglaks muutumise korral mitte ainult sünnitusabi ja üldkirurgia, vaid kannataks tugevalt ka siseosakond.

Kuna kohalikus haiglas on ette nähtud ainult üks erakorraline arst valvetoas, siis ei tea Moora, kuidas peaks arst hakkama saama kõigi nende haigetega, keda Raplas ööpäev läbi vastu võetakse.

Sotsiaalminister Pevkur ütles, et kehtiva HVA juures on suuri puudusi, sest aeg ei ole läinud edasi nii, nagu arengukava koostades ennustati.

Peale selle, et nii Põlva kui ka Rapla haiglale tuleks Pevkuri sõnul anda enne 1. jaanuarit 2009 selge vastus, millise haiglana nad edasi tegutsevad, tuleks üle vaadata kogu HVA.

Selle artikli täisversiooni loe Postimehe paberväljaandest!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles