Batuudiõnnetuste arv on oluliselt kasvanud

Batuut. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Batuutide kasutamine on kogumas üha enam populaarsust nii laste kui täiskasvanute hulgas, mis on kaasa toonud ka kindlustuses registreeritud õnnetuste arvu tõusu.

Sel suvel on näiteks If kindlustuses registreeritud kolmandiku võrra rohkem batuudiõnnetusi, kui mullu.

Iga päev teatatakse kindlustusfirmale keskmiselt kuuest õnnetusjuhtumikahjust ja käesoleva aasta esimese kuue kuuga on harrastusspordi õnnetuste arv aastaga suurenenud 20 protsendi võrra võrra.

Ifi isikukahjude vanemkäsitleja Kadri Puna sõnul on batuudil hüppamisega seotud kahjudest enim registreeritud rangluu-, hüppeliigese- ja hammaste vigastusi.

Väiksematest vigastustest jäetakse sageli kindlustusele teatamata. Seni raskeim Ifile teatatud batuudil hüppamise õnnetus on kaelalüli murd.

«Suurima riskirühma moodustavad 10-14-aastased noored, kes katsetavad mõnuga erinevaid saltosid ja trikke. Kahju juhtub tõenäolisemalt siis, kui batuudil hüppab korraga mitu inimest ja puudub kaitsevõrk. Sellisel juhul on tihti raske kokkupõrget või kukkumist vältida. Kergesti võivad vigastused tekkida ka näiteks batuudilt hooletult maha hüpates,» ütles Kadri Puna.

Batuudil ei tohi hüpata korraga üle ühe inimese. Erineva kaaluga inimeste koos hüppamisel võib tekkida ohtlikke olukordi, näiteks lapsed batuudilt kergemini maha kukkuda või suuremad tekitada neile peale kukkudes vigastusi.

Hoolitseda tuleb selle eest, et hüppajal ei oleks taskus vigastuseohtu suurendavaid esemeid. Kui laps on väsinud, võib tema tasakaal kergemini kaduda. Samuti tasub meeles pidada, et vihmaga muutub batuudi pind libedaks ning õnnetusteoht kasvab.