23. juuli 2009, 22:41
Marti Aavik: mentaalne, dentaalne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogu maailmas kehtivat rusikareegel, et kui tervishoiu kulusid on tarvis raamidesse suruda, siis minnakse esmalt hammaste ja vaimse tervise rahade kallale. Neist valdkondadest on lihtne võtta.
Nii on juhtunud ka Eestis. Näiteks täiskasvanute hambaravihüvitis kaotati ära ja suuremat kära sellest ei tekkinud. Inimesed on harjunud, et hambaarstile tuleb ise maksta. Hüvitist reklaamiti kui võimalust käia kord aastas haigekassa kulul hambaid kontrollimas. Tõsiseks raviks sellest ju niikuinii ei jagunud. Hambaarstid võiksid kätt südamele pannes meenutada, kui palju patsiente neil ilma valu ja vaevata hüvitise eest lihtsalt kontrollis käis. Vist mitte eriti palju?
Rahakoti murede tagant paistab tervis. Kuni on võimalik valida, kas hoolitseda tervise eest või osta uuemaid riideid, tuleks küllap eelistada esimest.
Kuidas ravimata suu teistele haigustele vundamenti laob, oskavad hambaarstid põhjalikult seletada. Omaette asi, mida ei tasu alahinnata, on inimese välimus. Mis te arvate, kas praegusel töötul on kergem saada uut ametikohta, paljastades naeratades valge pärlirea või püüdes võimaliku tööandja küsimustele vastates pruune tüükaid huulte taga peidus hoida? Oletan, et Sööbikud õõnestavad auke nii hammastesse kui ka inimese enesekindlusse - saatusekaaslased mentaalne ja dentaalne kohtuvad taas.
Nojah, rusikaga saab hambaid välja lüüa, aga nende parandamine nõuab vähemalt arstilt nii märkimisväärset näpuosavust kui ka vaimujõudu.