/nginx/o/2009/07/26/212395t1hed2c.jpg)
Briti uurijad oletavad, et põhjus, miks madalama sissetulekuga inimesed sagedamini südamehaigusi põevad, võib peituda nende keskmisest väiksemas intelligentsustasemes ehk IQs.
Uuring: madal IQ võib südamehaiguste teket soodustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle järelduseni viinud uuringus vaadeldi USAs elavaid meessoost sõjaveterane, kirjutab Reuters.
Varasemad uuringud on näidanud, et väiksema sissetulekuga inimesed põevad mitmeid haigusi keskmisest sagedamini. Selle põhjustena on välja toodud nii halvemaid elutingimusi, kroonilist stressi, tervist laastavat elustiili, kehalise aktiivsuse vähesust kui tervishoiuteenuste vähest kättesaadavust.
Uusim selleteemaline uuring näitab aga, et teatud seos on ka inimeste IQ ja südamehaiguste põdemise tõenäosuse vahel. Selles vaadeldi 4300 meest, uurides seost nende IQ ja südamehaigustesse või insulti suremise riski vahel.
Kõik mehed olid osalenud Vietnami sõjas ning täitnud armeesse astudes intelligentsustesti. Keskikka jõudes vastasid nad uuesti samale küsimustikule. Sellele järgnenud 15 aasta jooksul suri 62 uuritavat südamehaigustesse.
Selgus, et suurim risk südamehaigustesse surra oli madalaima sotsiaalmajandusliku staatusega meestel (see näitaja moodustustati uuritavate haridustaset, ametikohta ja sissetulekut arvestades). Sellesse gruppi kuulujad surid südamehaigustesse kaks kuni seitse korda tõenäolisemalt kui kõrgeima sotsiaalmajandusliku staatusega mehed.
Uurijate sõnul on see avastus 40 protsendi ulatuses seletatav südamehaiguste klassikaliste riskifaktoritega nagu kõrge vererõhk, suitsetamine ja ülekaalulisus, kuid ka IQ näib südamehaiguste tekkes omaette rolli mängivat.
Uuringut juhtinud doktor David Batty Glasgow’ ülikoolist pakkus välja, et IQ peegeldab elu jooksul kogetud ebasoodsaid tervisemõjusid, nagu haigused ja pidev stress, aga ka suitsetamine ja alkoholiga liialdamine.
Batty lisas, et seda teooriat toetab asjaolu, et keskeas oli meeste südamehaiguste risk nende IQga tugevamalt seotud kui nooruses. Uurimisrühm lisas, et kui IQ tõepoolest südamehaiguste tekkeriskiga seotud on, saab seda praktilises ennetustöös ära kasutada.
Näiteks peaksid arstid patsientidega rääkides end lihtsamalt väljendama ja ka laiale avalikkusele suunatud tervisekampaaniates tuleks kasutada sirgjoonelisemaid sõnumeid, soovitasid uurijad.