Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Samm lähemale tüvirakkudest kasvatatud luude siirdamisele

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Artikli foto
Foto: Reuters

Ajakirjas Nature Materials avaldatud uurimus viib teadlased sammu lähemale luusarnase materjali eduka siirdamiseni patsientidele, kellel on õnnestuse või kasvajate tõttu luuosasid eemaldatud.


Paljud teadlased tegelevad praegu luusarnaste materjalide väljaarendamisega tüvirakkudest ning tulevikus võib olla võimalik selle materjali siirdamine olemasolevatesse luudesse, kus see päris luudega kokku sulanduks ja luukahjustused parandaks, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal

Novaator

Physorg'i.

Värskes uurimuses võrdlesid Londoni Imperial College'i teadlased kolmest enamkasutatavast rakutüübist kasvatatava luusarnase materjali omadusi ning avastasid olulisi erinevusi materjali kvaliteedis.

Näiteks leidsid teadlased, et hiire koljust ja luuüdist võetud tüvirakkudest kasvatatud materjali omadused, muu hulgas jäikus, olid üldjoontes päris luudele väga sarnased. Nad leidsid aga, et embrüonaalsetest tüvirakkudest kasvatatud luusarnane materjal oli tunduvalt vähem jäik ning selle mineraalne koostis oli teiste materjalidega võrreldes oluliselt lihtsam. Nüüd oleks vaja välja selgitada, kuidas mõjutavad kasutatava materjali omadused erinevaid tüvirakuteraapiaid.

Teadlased kasutasid luusarnase materjali uurimiseks erinevaid kõrgtehnoloogilisi meetodeid, näiteks laserspektroskoopiat ning elektronmikroskoopiat, mis võimaldasid uurida materjali struktuuri mikroskoopilisel tasemel, samuti välja selgitada materjali tugevus.

Uurimuses osalenud teadlane Molly Stevens selgitas: «Paljud patsiendid, kellel õnnetuste või kasvajate tõttu on luuosasid eemaldatud, elavad pideva valuga. Kui nende luukahjustused parandada luusarnase materjaliga, mis kõige paremini jäljendab päris luude omadusi, paraneks nende patsientide elukvaliteet oluliselt.»

Tagasi üles