Marina Lohk: kelle huve teenib paanika?

Marina Lohk Foto: Toomas Huik

Seagripp on kogu maailmas kirgi kütnud juba mitu kuud. Kuigi Maailma Terviseorganisatsioon pakkus juba ammu välja, et uue gripi seagripiks nimetamise võiks ära lõpetada, tehakse seda jätkuvalt, sest see tundub põnevam.

Kõik, mis on põnev ja sensatsiooniline, teadagi müüb. Müüb nii ajakirjanduses pealkirja näol kui ka hoopis laiemas tähenduses - paanika võib tuua teatud olukorras väga suurt rahalist kasu.

Financial Times kirjutas äsja, et investeerimispanga JP Morgani arvates võib nn seagripp tõsta ühe suurema uue gripi vaktsiini loomisega tegeleva firma Glaxo Smith Kline'i ning ka populaarse gripiravimi Tamiflu tootja Roche käivet enam kui kolme miljardi euro ehk ligi 47 miljardi Eesti krooni võrra.

Nii on selge, et kui keegi paanika külvamisest üldse huvitatud on, siis on need ravimitootjad, kes pistavad iga hirmunud riigi välja käidud dollarid või eurod rõõmuga enda taskusse.

Ameerikas on loomulikult spekuleeritud ka sel teemal, et uue ja tundmatu haigusega seoses paanika tekitamine on võimas poliitiline tööriist muudelt probleemidelt tähelepanu kõrvale juhtimiseks.

Küsimuse ümber, kust uus gripp ise alguse sai, hõljub kõige suurem saladuseloor. Erinevad allikad on spekuleerinud, et nn seagripp sai alguse laborist, kus tavalise sesoonse gripi vaktsiini sisse sattus õnnetul kombel selline gripitüvi, mis põhjustas uue haiguse puhangu.

On teadlasi, kes väidavad, et viimane sama tüvega gripi pandeemia 1977. aastal tekkis sellest, kui 1950. aasta grippi laboris uurinud teadlased ise sellesse nakatusid. Viirus olevat seejärel ringelnud iga-aastase tavalise gripina ning tänavu taas geneetiliselt muundunud ja hakanud laialdasemalt levima.

Ka eilsel tervisekaitseinspektsiooni pressikonverentsil esinenud Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) nakkuskeskuse nakkusarst Dagmar Mägi selgitas, et tegemist on lihtsalt geneetiliselt muundunud gripiga, mille tulemusena on tekkinud uus gripp.

Arst pidi rääkima ajakirjanikele kurikuulsa seagripi sümptomitest, haiguse kulust, tüsistustest, kuid oli seejuures silmanähtavalt veidi kimbatuses, sest millestki erilisest - peale LTKH-s haiglaravil olnute numbri - tal rääkida polnud.

Nii oli Mägi sunnitud kirjeldama kõige tavalisema gripi sümptomeid ja kulgu ning palaviku ja külmetusnähtude peale paanikasse sattujate rahustuseks tõdema, et gripilaadseid sümptomeid võib tekitada üle 200 erineva hingamisteede viiruse.

Viimastel nädalatel on palju kära olnud ka vaktsineerimise ümber. Kui Suurbritannia ja Soome teatasid, et plaanivad kõiki oma kodanikke vaktsineerima hakata, tekkis küsimus, mida teeb Eesti. Sotsiaalministeerium tõdes, et vaktsineerimisest on vara rääkida.

Nüüd, kui jutuks on tulnud suurriikide mastaapsed vaktsiinitellimused (kuigi vaktsiin ise valmib heal juhul sügisel), süüdistatakse Eesti riiki selles, et eeltellimuse puudumise tõttu võime vaktsiinist hoopiski ilma jääda. Ehk on selle hirmu taga ravimitootjate osav lobitöö?

See tähtis otsus - kas vaktsineerida või mitte - jääb lõpuks iga inimese enda teha, olgu päästev süst saadaval tasuta või enda raha eest. Tuleb ju sama otsus tegelikult langetada ka paljude muude haiguste, kaasa arvatud täiesti tavalise sesoonse gripi korral.

Ettevaatlikumaks peaks ehk tegema vaid tõik, et pandeemia puhul rakendab Euroopa Ravimiamet vaktsiini suhtes leebemaid nõudeid - teisisõnu paisatakse see müüki veel enne, kui see päris põhjalikult testitud saab.