E, 6.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Saledaks rasva abil

Alo Lõhmus
Saledaks rasva abil
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kehakaal kontrolli alla: seni kuni teadlased pole leidnud ohutut kehakaalu langetamise viisi, tuleb jälgida oma 
toitumisharjumusi.
Kehakaal kontrolli alla: seni kuni teadlased pole leidnud ohutut kehakaalu langetamise viisi, tuleb jälgida oma toitumisharjumusi. Foto: SCANPIX

Salenemisele kaasa aitava nn pruuni rasva rakke on geneetilise manipulatsiooni abil võimalik valmistada tavalistest keharakkudest.



Pruuniks rasvaks nimetatakse salapärast rasvkude, mis mitte ei ladusta energiat nagu tavaline rasv, vaid kulutab seda. Nendes rasvarakkudes leiduvad ohtrad mitokondrid toodavad soojust, aidates kaasa kehatemperatuuri säilitamisele väikestel närilistel ja ka näiteks inimbeebidel. Sel eesmärgil sunnib pruun rasv tavarasva lagunema rasvhapeteks, korjab need vereringest välja ning põletab oma mitokondrites. Arvati, et täiskasvanud inimese organismis pruuni rasva ei leidu, kuid tänavu kevadel avastasid teadlased, et tagasihoidlikes kogustes on see olemas enamiku inimeste kehades. Ka täiskasvanu keres tegeleb pruun rasv peamiselt keha kütmisega, hakates sooja eritama siis, kui satume 16–18-kraadise temperatuuri kätte.



Kui pruuni rasva oleks vöö vahel veelgi rohkem, poleks lääne inimesel vaja näha nii palju vaeva tavarasva kulutamisega, ütleb lihtne loogika. Üleliigne energia «põleks» ka teleka ees lösutamise ajal. Ajakirja Nature selle nädala numbris teatasidki Harvard Medical Schooli teadlased eesotsas Bruce M. Spiegelmaniga, et on leidnud mooduse tavaliste keharakkude pruuniks rasvaks moondamiseks.



Nad mõjutasid lihasrakke tootma valku PRDM16 ning selle tulemusena moondusidki need pruuni rasva rakkudeks. Võimalikuks osutus ka vastupidine: valgu eritumise blokeerimise järel said pruuni rasva rakkudest taas tavalised lihasrakud. Ent kui PRDM16 siduda ühe teise valguga, millel nimeks C/EBP-beta, siis osutub trikk võimalikuks ka sidekoe rakkudega, mis on võetud näiteks nahast. Hiire ja inimese naharakud, mis neid kahte valku tootma pandi, omandasid samuti uue ameti pruuni rasva rakkudena. Kui sel moel valmistatud pruun rasv siirati hiirte naha alla, hakkas see seal tööle tavalise pruuni rasvana.



Nüüd jääb üle veel vaid tõestada, et nahast valmistatud pruuni rasvaga on organismil võimalik tavarasva ära põletada. Kui see kinnitust leiab, siis võib ülekaalulisuse raviks tulevikus piisata vaid patsiendi naharakkude kogumisest, nende pruuniks rasvaks pööramisest ning organismi siirdamisest. Mõne esialgse arvutuse kohaselt piisab 50 kuni 100 grammi pruuni rasva siirdamisest enam kui 4,5 kilo tavarasva põletamiseks aasta jooksul.



Penningtoni biomeditsiiniuuringute keskuse molekulaargeneetik Leslie Kozak, kes avastas, et hiired kulutavad külma käes just tänu pruunile rasvale rohkem energiat kui soojas toas, leiab ajakirjas Science, et ülalkirjeldatud rasvaravi on kauge tulevikumuusika – kui sedagi. Sest et looduse poolt organismile kaasa antud pruuni rasva rakud oskavad vastavalt vajadusele sisse ja välja lülituda. Kui hiir või inimene satub jaheda kätte, hakkavad rakud sooja tootma, kuid lõpetavad kütmise välistemperatuuri normaliseerudes. Tehislikult pruuniks rasvaks moondatud keharakud oma tööd reguleerida aga ei lase ning kord naha alla siirdatuna jätkavad sooja tootmist eluea lõpuni. Selle tulemusena võib tekkida krooniline palavik.



Isegi kui sünteetilised pruuni rasva rakud hakkaksid oma tööd keha väliskeskkonnaga kohandama, jääb teiseks probleemiks siirdamiseks sobiva rasvahulga väljaarvutamine. Liiga rohke pruuni rasva transplanteerimine võib viia keha energiabilansi miinusesse ning muutuda ohtlikult kurnavaks.

Märksõnad
Tagasi üles