/nginx/o/2009/08/07/218059t1h9915.jpg)
Elanikkonna majandusliku heaolu kasv ning haridustaseme tõus toovad reeglina kaasa sündimuse kahanemise. Värske uurimus näitab aga, et kui jõukus ja haridus muutuvad väga suureks, siis hakkab ka lapsi taas rohkem sündima. Eesti on just selle piiri peal.
On vana tõde, et rikastes tööstusriikides ei sünni inimestele nii palju lapsi, nagu oleks tarvis rahvastiku taastootmiseks.
Kui ei õnnestu täita maad omaenda lastega, siis tuleks senisest rohkem sisse tuua immigrantidest võõrtöölisi, kuid see on paljudele kodanikele poliitiliselt vastuvõetamatu samm. Nii ennustataksegi riikidele, kelle rahvas end taastoota ei suuda ja kes immigrante piisavalt vastu võtta ei taha, keerulist tulevikku: kokku kuivav tööjõud ei suuda enam ülal pidada sotsiaalsüsteemi ega tagada majanduskasvu, kahaneva elanikkonnaga riikide poliitiline mõju ning sõjaline võimekus taandareneb.
Kuid vabatahtlik loobumine jõukusest, haridustasemest ja meditsiinisaavutustest, tagasipöördumine agraarühiskonda pelgalt sündimuse kasvatamiseks ei tule ju samuti kõne alla.
Selle nädala Natures avaldatud uurimus viitab võimalusele, et teatud jõukus- ja haridustaseme ületamise järel – tõsi küll, see tase peab olema väga kõrge – hakkab riikide sündimus uuesti kasvama niisugusel määral, et võib katta rahvastiku taastootmise vajadused.
Töö autorid Mikko Myrskylä ja Hans-Peter Kohler Pennsylvania ülikoolist ning Francesco C. Billari Milano Bocconi ülikoolist võtsid vaatluse alla küsimuse, kuidas riigi elatustaseme tõusu dünaamika mõjutab iibenäitajate liikumist. Selleks võrdlesid nad kahte olulist arvu: riigi asukohta inimarengu indeksi edetabelis (see indeks kombineerib omavahel andmeid vastava maa elanike haridustaseme, sissetulekute ja eluea kohta) ning tema naiste summaarset sündimuskordajat. Mis asi on summaarne sündimuskordaja? See on keskmine eeldatav elussündinud laste arv naise kohta tema eluea jooksul, kui kehtiksid konkreetset vaatlusaastat iseloomustanud demograafilised tingimused. Teisisõnu on tegemist hüpoteetilise põlvkonna sünnitamisvõimega.
Arenenud riikides, kus inimeste eluiga on suhteliselt pikk, peab rahva taastootmiseks summaarne sündimuskordaja olema 2,1. Kõnealused arenenud riigid on sellest enamasti üsna kaugel – näiteks Hispaania, Jaapani ja Itaalia naiste summaarne sündimuskordaja oli 2005. aastal 1,3.
Inimarengu indeksis hinnatakse riike seevastu skaalal 0 kuni 1. Madala sündimusega Hispaanias, Jaapanis ja Itaalias on selle indeksi näit kaugelt üle 0,9 ehk üsna maksimumi lähedal.
Nende kahe indeksi dünaamikat uurides avastasidki Myrskylä ja kolleegid, et tõdemus rikkuse ja hariduse laastavast mõjust laste arvule kehtib vaid osaliselt.
Pikas perspektiivis kaldub enamiku riikide elatustase tõusma. Summaarne sündimuskordaja langeb aga vaid seni, kuni riik jääb inimarengu indeksis allapoole taset 0,86. Kui riik jõuab sellest tasemest ülespoole, hakkab sündimus paljudes – kuigi mitte kõigis – maades uuesti kasvama.
Autorite arvates võib asi olla selles, et skaala ülemisse otsa jõudnud maades hakkavad rikkus ja haridus lõpuks end ära tasuma ka lastekasvatamise mõttes. Kui naiste haridustase on mitte lihtsalt hea, vaid väga hea, siis teenivad nad ka väga head palka ning neil ja nende peredel on laste kasvatamise kulusid lihtsam kanda. Teiseks võivad hästi haritud naised rahulikuma südamega endale lubada mõneks ajaks koju jäämist: neil on põhjust uskuda, et hea haridus võimaldab neil suvalisel hetkel uuesti tööturule siseneda.
Teadlased arvutasid koguni välja, et riigi edenemine inimarengu indeksis 0,01 punkti võrra suurendab summaarset sündimuskordajat 0,03 punkti võrra või rohkemgi.
Kuna number 1 on inimarengu indeksi skaala ülemiseks piiriks, siis on ebaselge, kas tasemest 0,9 juba praegu ülalpool olevad madala sündimusega riigid üldse suudavad kunagi jõuda elanikkonna taastootmiseni.
Võib-olla on need riigid juba lootusetult rikkad ja haritud. Kuid Eesti, kelle inimarengu indeks on praegu 0,871, on selle teooria kohaselt just ületanud taseme, kust alates peaks jõukuse ja hariduse lisandumine kaasa tooma üha rohkem lapsi. Meie summaarne sündimuskordaja on praegu kõigest 1,66. Teoreetiliselt on sündimuskordaja tõstmine üle 2 seega võimalik pelgalt majanduse, koolihariduse ja keskmise eluea edendamise abil.
/nginx/o/2013/09/05/2190605t1h6820.jpg)