Rästikuhammustuse tuvastamine võttis arstidel päevi

Rästik. Foto: Peeter Ernits

Paar nädalat tagasi Kaberneemes muru trimmerdades rästikult hammustada saanud noormehel tuli õiget diagnoosi ja ravi oodata mitu päeva.

Kuigi 20-aastane Siim nägi pärast hammustust ka rästikut sündmuspaigalt pagemas, ei uskunud Ida-Tallinna Keskhaigla traumapunkti arstid noormehe juttu ja saatsid ta koju tõdemusega, et tegu on putukahammustusega.

Kuna Siim vaevles valudes ja oksendas, läks ta hommikul traumapunkti tagasi. Taas ütlesid arstid, et tõenäoliselt hammustas teda mõni putukas. Tõsisemalt suhtuti Siimu hädadesse kolmandal päeval. Siis võeti vereproovid, pandi õige diagnoos ning noormees veetis kolm tundi tilgutite all.

Siimu ema Inge ütles, et see jant ajas tal hinge täis. «Kogu aeg tuleb ennast tõestada. Mis siis, kui tegemist oleks olnud väikelapsega?» oli ta nördinud.

Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Helve Breiberg ei saanud konkreetset juhtumit kommenteerida, kuid ütles, et alati ei pruugi maohammustusest jääda tüüpiline jälg.

Rästikuhammustuse ravimisel lähtutakse arsti sõnul üldiselt põhimõttest, et kuni 15-aastased lapsed jäetakse haiglasse jälgimisele ja täiskasvanuid peaks jälgima mõned tunnid, tagades organismi vedeliku tasakaalu ja vajadusel valuravi.

«Rästikumürgi vastumürki kasutatakse, kui hammustus on pea või kaela piirkonnas või kui üldsümptomid on väga ägedad. Vastumürk võib ise põhjustada tugeva allergilise reaktsiooni,» rääkis Breiberg.

Ta lisas, et sel suvel on rästikuhammustuse tõttu nende poole pöördunud neli inimest ja seda on varasemate aastatega võrreldes oluliselt vähem. Näiteks mullu suvel oli rästikuhammustusega patsiente 11.

Kui rästik hammustab, peab

• lamama või istuma;
• andma kahjustatud jäsemele rahu ja seda mitte tõstma;
• jooma rohkelt vedelikku;
• pöörduma võimalikult kiiresti traumapunkti.