Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi juhtumite arv kasvas juulis aasta kõrgeimale tasemele.
Entsefaliidi- ja borrelioosijuhtumite arv kasvas juulis
12. august 2009, 19:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel registreerisid arstid juulis 51 entsefaliidi ja 159 borrelioosi juhtu. Seni oli tänavu kõige rohkem puuknakkuste juhte juunis, kui arstid avastasid 25 entsefaliidi ja 110 borrelioosi juhtu.
Kokku on tänavu seitsme kuuga Eestis avastatud 83 entsefaliidi ja 508 borrelioosi juhtu.
Kui entsefaliiti haigestumist saab ära hoida vaktsineerimisega, siis borrelioosi vastu pole ravimitööstus seni vaktsiini leidnud.
Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.
Kui puukentsefaliiti esineb Eestis harilikult vaid aasta soojematel kuudel, siis puukborrelioosi avastavad arstid inimestel aasta ringi.
Puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, kuid Borrelia-bakterist nakatumiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Haiguse tunnused ilmnevad borrelioosi puhul veelgi hiljem - ühe kuni nelja nädala pärast. Kõige tavalisem borrelioosi nakatumise tunnus on paarisentimeetrise läbimõõduga punetav nahalööve.
Puugiohtlik aeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on viis kuni seitse kraadi.