/nginx/o/2009/08/18/223298t1h0711.jpg)
Mürgistuste tagajärjel surnud inimeste arv on kolm korda suurem kui näiteks liiklusohvrite arv, kuid erinevalt liiklusohutusest ei panusta riik mürgistuste ennetamisse sentigi.
Eestis sureb mürgistuste tagajärjel ligi 400 inimest aastas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase kahe aasta jooksul on mürgistuste tõttu surnud ligi 800 inimest ning spetsialistid hindavad kõrge surmanumbri põhjuseks just inimeste teadmatuse ja valed ravivõtted, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
«Mõeldakse, et kiiresti oksendama, teadmata, et näiteks happed söövitavad ning neid ei tohi välja oksendada, sest teist korda söögitoru läbides süveneb söövitus veelgi. Siin aitab ainult lahjendamine,» ütles mürgistusteabekeskuse peaspetsialist Mare Oder.
Mürgitusteabekeskus loodi hättasattunute abistamiseks kaks aastat tagasi, kuid selle miljoni krooni suurune aasta eelarve on just niipalju, et katta vaid infoliini tööshoidmise hädapärased kulud.
Sügisene marja- ja seeneaeg suurendab tõsiste mürgistuste arvu, surmavalt mürgiseid taimi on Eestis kümmekond, kõige mürgisem neist on paljuski sellerit või peterselli meenutav mürkputk.
Mürgistusteabe infotelefon on 16662.