/nginx/o/2008/03/13/26087t1he17b.jpg)
Geneetiliselt modifitseeritud soolebakterid panid hiirte soolerakud insuliini tootma ning aitasid nii diabeeti põdevatel hiirtel veresuhkru taset reguleerida, mis tähendab, et tulevikus võib selliste bakteritega varustatud jogurt asendada diabeetikutele hädavajalikud insuliinisüstid.
Esimest tüüpi diabeeti põdevad inimesed ei suuda toota insuliini, hormooni, mis võimaldab lihastel ja maksarakkudel glükoosi varuda. Cornelli ülikooli biokeemik John March ja tema kolleegid kasutasid selle probleemi lahendamiseks organismides olemasolevat signaliseerimissüsteemi sooli vooderdavate epiteelrakkude ja tavaliste tervisele kasulike soolebakterite vahel, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
Technology Review'd.
Epiteelrakud imendavad söögist toitaineid, kaitsevad kudesid kahjulike bakterite eest ja võtavad vastu kasulike bakterite saadetud molekulaarseid signaale. «Kui nad nagunii üksteisele signaale saadavad, võiksid nad signaliseerida ju ka seda, mida meie tahame,» ütles March.
Teadlased valmistasid bakteri E. Coli ehk soolekepikese mittepatogeense tüve, mis toodab valku nimega GLP-1. Tervetel inimestel paneb see valk pankreaserakud insuliini tootma. Eelmisel aastal näitasid March ja tema kolleegid, et seda valku tootvad modifitseeritud bakterirakud suudavad katseklaasis panna inimese soolerakud glükoosi esinemisel keskkonnas insuliini tootma.
Uues uurimuses anti muundatud baktereid sisse diabeeti põdevatele hiirtele. «80 päeva pärast olid diabeedi tunnused hiirtel kadunud, nende veresuhkru tase oli normis,» ütles March. Diabeetikutest hiirtel, kellele baktereid ei antud, oli veresuhkru tase endiselt kõrge.
«Idee seisneb selles, et diabeetik võiks süüa spetsiaalset jogurtit, mitte ei peaks ennast pidevalt süstima,» ütles Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlane Kristala Jones Prather, kes uurimuses ei osalenud.
Valku tootva bakteri kasutamine on mitmel põhjusel parem kui lihtsalt valgu enda kasutamine raviks. «Bakter eraldab just vajalikus koguses valku,» ütles March. Seega ei peaks patsient enam pidevalt enda seisundit ja veresuhkru taset jälgima, et määrata vajaminevat insuliini kogust.
Lisaks aitab valgu tootmine just vajalikus kohas üle saada raskustest, mis on seotud juba valmis valgu manustamisega. Valku toota võib olla kallis ning see kipub seedimise käigus lagunema. «Valgu puhastamine ja ravimi seedimise vältimine on väga kallis,» ütles March. «Probiootilised bakterid on odavad - üks doos maksab alla dollari.»
Teadlased pole veel põhjalikumalt uurinud katseloomade soolestikku, seega ei tea nad täpselt, kuidas ja kus diabeetikutest hiired insuliini toodavad. Pole ka veel päris selge, kas ravil võib olla kahjulikke kõrvalmõjusid.
«Hiirtel on praegu normaalne veresuhkru tase ja nende kaal on normis,» ütles March. « Muretsemiseks oleks põhjust, kui nad söömise lõpetaksid.»
Uurimistöö on aga siiski veel küllalt varajases järgus. Elusorganismide kasutamine ravimiseks võib kaasa tuua ootamatuid väljakutseid. Tulevased uurimused peavad välja selgitama, kui kaua need bakterid soolestikus vastu peavad, samuti tuleb välja uurida, kas soolestiku bakterifloora muutmine võib kahjulikult mõjuda.