/nginx/o/2009/07/16/208116t1h214e.jpg)
Eestis soovib paar naist aastas saada last asendusema abil ja kuigi neil naistel pole meditsiinilistel põhjustel võimalik ise emaks saada, ei luba praegused seadused siiski lähedastel või sõbrannadel neile appi tulla.
Eesti valmistub asendusemadust seadustama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdseks on nii Bioeetika Nõukogus kui ka sotsiaalministeeriumis jõutud seisukohale, et asendusemadus tuleb seadustada. Ent enne, kui ministeeriumis seaduseelnõu kirjutama asutakse, vajab teema spetsialistide hinnangul veel avalikkuses suuremat arutamist, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Aastas on Eestis umbes paar naist, kellel on emakas eemaldatud ja kes soovivad emaks saada surrogaatema abil ehk soovivad kasutada lapse kandmiseks teist naist.
Asendusemaduse seadustamist tervitavad nii ämmaemandad kui naistearstid, kuid igal asjal on ka omad ohud.
«Üks oht on kindlasti, et see võib muutuda äriliseks tegevuseks, kui sünnitamisest loobub naine, kellel tegelikult see võimalus on olemas - ta loobub sellest ja palkab asendusema, et mitte rikkuda oma figuuri,» arvas Lee Tammemäe, kelle sõnul on teine risk, et asendusema ei taha lapsest loobuda.
Erinevalt näiteks Indiast või Ameerika Ühendriikide California osariigist on Eesti asendusemadust seadustades valimas seda teed, et seda nii-öelda teenust osta ei saa, asendusemale palka maksta ei tohi ning asendusema saab olla vaid heast tahtest.