/nginx/o/2009/03/18/150783t1h3a03.jpg)
Tetrise mängimine on teadlaste sõnul aju arengut soodustav tegevus, mis muudab teatud aju osade töö efektiivsemaks ning aitab teistes osades hallolluse mahtu suurendada.
Tetrise mängimine on ajule kasulik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu viis läbi neuroteadlane Richard Haier, kes oli üks esimesi, kes hakkasid uurima arvutimängude mõju laste ja teismeliste aju arengule, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
Discover Magazine'i.
Juba 1992. aastal avastas ta, et osavamaks mängijaks saades muutuvad teismelistel teatud ajuosad efektiivsemaks, mis väljendub ülesande sooritamiseks kuluva glükoosikoguse vähenemises.
See uuring sai aluseks tervele plejaadile arvutimängudele, mida reklaamiti kui suurepärast vahendit aju treenimiseks. Uue uuringu jaoks kasutas Haier varasemast keerukamat ja täpsemat aju skaneerimistehnoloogiat.
Katsealusteks olid teismelised tüdrukud, kes tegid kolme kuu jooksul intensiivset tetrise trenni. Täiskasvanud ei kõlbaks uuringu jaoks nii hästi, sest nende aju on juba välja kujunenud ning tüdrukuid eelistati seetõttu, et neil usuti olevat arvutimängudega vähem kogemusi kui poistel.
Uuringut rahastas Blue Planet Software, mille tooteportfelli kuulub ka tetris, kuid teadlaste sõnul ei üritanud ettevõte uuringu tulemusi mingil viisil mõjutada. Sellele vaatamata on neil tulemuste üle ilmselt hea meel, sest Haieri sõnul muutusid tüdrukute ajude teatud osad efektiivsemaks ning teistes huvitaval kombel eelnevaga mittekattuvates aju osades täheldati hallolluse kihi paksenemist.
Haieri sõnul näitab see, et tetrisesarnased mängud mitte ainult ei suurenda ajutiselt aju aktiivsust, vaid omavad aju arengule pikaajalisema iseloomuga mõju.