Tervisekaitse andmetel registreeriti augustis 267 puukborrelioosi haigestumist. Seda on ligi 80 võrra rohkem kui mullu samal ajal.
August tõi 267 borrelioosijuhtu
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
10. september 2009, 11:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku on tänavu puukborrelioosi ette tulnud 775 juhul ja suurem hulk haigestumisi toimunud just suvekuudel. Samas kestab puugihooaeg oktoobrini ning seni on oodata ka rohket uute haigusjuhtude lisandumist.
Teise puuknakkuse, entsefaliidi ohvriks langes eelmisel kuul 34 inimest, mullu samal ajal oli entsefaliidujuhte 17.
Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.
Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve - paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis tekib hammustuskohal ühe kuni nelja nädala pärast. Varem või hiljem lööve kaob, kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames.
Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.
Borrelioosijuhtude arv on märgatavalt kasvanud alates 2005. aastast. Entsefaliiti nakatumine on aga 2006. aastast vähenenud, kuid sel aastal tõotab ka entsefaliidijuhtude arv taas tõusta – juba kaheksa kuuga on kirjas 117 juhtu, eelmise aasta koguarv oli 90.