Koolikiusamine tekitab tõsiseid psüühilisi probleeme

Koolikiusamine jätab sellega seotute psüühikale püsiva jälje Foto: Caro / Sorge

Soomes tehtud uuring näitab, et koolikiusamisega seotud lastel tekib hilisemas elus keskmisest suurema tõenäosusega mitmesuguseid psüühikahäireid.

Nii kiusajad kui nende ohvrid kogevad täiskasvanuna sagedamini liigset ärevust, depressiooni ja muid vaimse tervise probleeme, vahendab Reuters.

«Lapsevanemad ja õpetajad peaksid teadma, et pidevat kooliukiusamist ei tohiks normaalse käitumisena käsitleda, sest sel võivad tõsised tagajärjed olla,» sõnas uuringut juhtinud Andre Sourander Turku ülikoolist.

Uuring, milles osales üle 5000 Soome koolilapse, näitas, et suurimas ohus on poisid, kes on samaaegselt nii kiusajad kui kiusamise ohvrid.

Osalejaid jälgiti alates kaheksandast eluaastast kuni 24-aastaseks saamiseni. Lastelt endilt, nende vanematelt ja õpetajatelt saadud info põhjal järeldasid uurijad, et kaheksa-aastasena langes regulaarselt kiusamise ohvriks kuus protsenti poistest ja neli protsenti tüdrukutest.

Teiste pidevaid kiusajaid oli poiste seas kuus protsenti ning kolm protsenti olid samaaegselt nii pidevad kiusajad kui ohvrid. Tüdrukute seas jäid need näitajad alla ühe protsendi.

Järgnevate aastate jooksul hoiti silma peal sellel, kui sageli uuringus osalevad noored psühhiaatriahaiglat külastasid ning antidepressante, ärevusevastaseid ja antipsühhootilisi ravimeid tarvitasid

Selgus, et samaaegselt nii kiusajad kui ohvrid olnud poistest kolmandik vajas ajavahemikus 13-24 eluaastani psühhiaatrilisi ravimeid ning 17 protsenti viibis psühhiaatriahaiglas ravil. Poistel, kes polnud kooliajal kiusamisega seotud, olid samad näitajad vastavalt 12 ja viis protsenti.

Tüdrukutest, keda pidevalt kiusati, vajas ravimeid 32 protsenti ning 12 protsenti viibis haiglaravil. Nende tüdrukute seas, kes polnud kiusamise ohvrid, olid vastavad arvud 16 ja neli protsenti.

Psühhiaatrilist abi vajanud poiste gruppi uurides selgus, et neil oli emotsionaalseid ja käitumisega seotud probleeme esinenud ka juba uuringu algul. Tüdrukute puhul seda seost aga ei leitud – ravi vajasid ka need kiusamise ohvrid, kel uuringu algul veel mingeid vaimse tervise hädasid ei ilmnenud.

Sourander oletab, et selle põhjuseks võivad olla tüdrukutevahelise kiusamise eripärad – kui poistevaheline vägivald on avalik ja sageli füüsiline, siis tüdrukud kiusavad sookaaslasi pigem narrides, taga rääkides ja grupist välja tõrjudes.

Uurija sõnul näitavad tulemused, et koolisüsteem peaks tagama kiusamise ennetamise ja takistama vägivallatsemise kuhjumist.