/nginx/o/2009/09/16/236340t1h11d7.jpg)
Teadlaste sõnul võib praeguse dementsuse laia leviku kirjutada Teise maailmasõja arvele.
Teine maailmasõda on dementsuse levimise põhjuseks?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul on traumaatilised kogemused, kaasa arvatud ka sõjad, need mis vaimu kurnavad ja hiljem närvisüsteemi haigusi esile kutsuvad, kirjutab Sciencedaily.com.
Teadlased on uurinud palju Teises maailmasõjas osalenud inimeste vaimset seisundit ja seda, kas neil hiljem närvisüsteemi haigusi tekkinud on.
«Teises maailmasõjas osalenutest paljudel tekkisid vaimse tervise probleemid, mida hiljem ei ravitud. Neil on täheldatud tavapärasest enam Alzheimeri tõppe ja teistesse neurodegeneratiivsetesse tõbedesse haigestumist,» kinnitasid uurijad.
Sõja järel sündinud põlvkonnad on üldjoontes sellisest laiaulatuslikust traumast pääsenud, kuid neid mõjutavad mitmed väiksema ulatusega konfliktid.
«Seda olukorda saab kirjeldada vene matrjoškade abil, kus üksteise sees on mitu nukku. Lapsepõlves või mõnel muul eluetapil kogetud trauma võib aja jooksul süveneda, kui seda ei ravita. Just see võib dementsust tekitada,» lisasid uurijad.
Prantsuse ja briti teadlased tõid näitena ka Alžeerias elanud Prantsuse kodanike sunniviisilise ümberasumise Prantsusmaale 1950. aastatel.
«Pieds noirs» (Mustjalad) hüüdnime kandnud inimesed asusid Prantsusmaal elama rannaäärsetesse piirkondadesse, kuid eelkõige Montpelieri.
«Neil inimestel oli väga kõrge stress selle tõttu, et nad pidid oma kodu maha jätma. Nad tundsid end ohustatuna,» selgitasid uurijad.
Selle kadalipu läbiteinud on nüüdseks eakad inimesed, kellest enamik põeb mõnd närvisüsteemi haigust.
«Need, keda see ümberasumine kõige rohkem mõjutas, kannatavad nüüdseks dementsuse all ning neil on selle kõige raskem vorm,» nentisid uurijad.
Nad jätkasid, et neid inimesi oleks saanud ravida, kui nad oleksid olnud 10 – 20-aastased, kuid praegu on nad üle 65-aastased.
Teadlaste sõnul tuleb dementsuse tekkel arvesse võtta veel ka elustiili, söömis- ja käitumisharjumusi ning haridustaset. Ka ei saa välja jätta depressiooni esinemist ning ravimisõltuvust.
Dementsuse ennetamisega tuleks aga alustada juba 20. eluaastates.
Dementsus on sümptomite kompleks, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng. Lisaks intellektihäiretele on iseloomulik ka mäluhäirete esinemine. Ka võivad esineda häired kõigis teistes psüühilistes funktsioonides - tundeelus, tahteelus, tajumises, mõtlemises ja instinktides.