Vanemate geenid mõjutavad nende laste seksuaalelu algust

Foto: Caro / Scanpix

Värske uuring selgitab, miks kasuisaga peres kasvanud noored alustavad seksuaalelu varem kui nende eakaaslased, kes sirguvad oma bioloogilise isa hoole all.

Kui siiani peeti selle seose põhjuseks keskkonnategurite mõju, siis nüüd leiti, et tõenäoliselt peitub erinevuse põhjus hoopis geenides, kirjutab Healthday.

«Meie uuring näitab, et isa puudumise ja laste seksuaalsuse vahelist seost seletavad kõige paremini geneetilised mõjud ja keskkonnaga seotud teooriatest üksi ei piisa,» ütles uuringut juhtinud psühholoogiaprofessor Jane Mendle.

Oregoni ülikooli uurijad vaatlesid sellele järeldusele jõudmiseks enam kui tuhandet noort, kes olid omavahel nõod ja vähemalt 14-aastased.

Selgus, et mida rohkem oli noortel sarnaseid geene, seda suurem oli tõenäosus, et nad kogesid oma esimest seksuaalvahekorda samas vanuses. Bioloogilise isaga koos elamine seda seost ei mõjutanud, ehkki varasemad uuringud on näidanud, et ilma isata või kasuisaga peres kasvanud noored alustavad seksiga varem.

Siit järeldavad uurijad, et keskkonnategurid, näiteks lapsepõlves kogetud stress, mis tekib üksikvanemaga peres kasvamisest, pole seksuaalelu alustamise ea ainsad mõjutajad. Isa puudumise ja seksiga varem alustamise seost saab nende sõnul hoopis geneetika abil seletada.

«Kuigi on selge, et pole olemas sellist asja nagu «isa puudumise geen», leidub nii emadel kui isadel geene, millest tingitud iseloomujooned suurendavad tõenäosust, et nende lapsed varakult seksuaalelu alustavad,» ütles Mendle.

«Nende hulka kuuluvad impulsiivsus, mõnuainete kasutamine, vaidlushimulisus ja uute elamuste otsimine,» selgitas professor.

«Need geneetilised tegurid, mis mõjutavad noorte esimest seksuaalvahekorda, kujundavad samas ka tõenäosust, et nad kasvavad üles ilma isata perekonnas,» lõpetas Mendle.