Alkoholitarbimine noorena võib tähendada otsustusvõimetust täiskasvanuna

Liialt alkoholi tarvitanud teismelistel võib hilisemas elus olla kehvem otsustusvõime. Foto: Caro / Scanpix

Washingtoni ülikooli teadlased leidsid rottide peal tehtud katse põhjal seose teismeea alkoholitarbimise ja täiskasvanute kehva otsustusvõime vahel

.

Katses oli ühel rottide rühmal vaba ligipääs kümneprotsendilisele alkoholitarretisele, kontrollrühmale anti sama tarretist ilma alkoholita, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.

Katse ajal olid rotid 30-49 päeva vanused, mis on võrreldav inimeste teismeeaga. Rottide tarbitud alkoholikogus oli võrreldav inimeste igapäevase joominguga.

Kolm nädalat hiljem õpetati rotte vajutama hooba maiustuste saamiseks. Rotid võisid valida kahe hoova vahel – ühe vajutamine andis iga kord kindla maiustusekoguse, teise vajutamine andis suurema maiustusekoguse, kuid mitte kõikidel vajutuskordadel. Alguses andis teise hoova vajutamine maiuse 75 protsendil kordadest, hiljem 50 protsendil ja lõpuks vaid 25 protsendil kordadest. Seega pidid rotid maksimaalse maiustusekoguse saamiseks oma käitumist muutma.

Noorena alkoholi tarbinud rotid eelistasid alati vajutada teist, ebakindla preemiaga hooba, isegi siis, kui maiustusi sai vaid igal neljandal vajutamiskorral. Kontrollrühma rotid aga käitusid teisiti, kohandades oma käitumist vastavalt tingimuste muutumisele ning said kokkuvõttes rohkem maiustusi.

Teises katses kontrolliti, kas alkoholitarbimise mõju kestis ka kolm kuud pärast tarretise andmise lõpetamist. Selgus, et muutused püsisid.

Teadlaste hinnangul on see oluline avastus ja näitab, et teismeliste alkoholitarbimise ennetamisele tuleb veelgi rohkem tähelepanu pöörata, sest just sealt võivad alguse saada hilisemad sõltuvused ja valed otsused.