Patsient kaebas raha küsinud kirurgi peale

Illustratsioon: Tervishoiuamet; graafika Margit Randmäe

Keskealine tallinlane esitas tervishoiuametile kaebuse Põhja-Eesti regionaalhaigla tunnustatud kirurgi vastu, kes küsinud temalt 3000 krooni, mis arsti sõnul pidi katma Soomest saabuva kirurgi reisi- ja elamiskulud, kirjutab Priit Pullerits ajalehes Postimees.

Soome plastika-rekonstruktiivkirurg Jorma Rautio pidi nädal tagasi tegema tallinlasele kõrva taastava lõikuse, aga kuna patsient keeldus soomlast assisteerivale regionaalhaigla kirurgile soovitud summat üle andmast, jäi operatsioon tegemata.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kommunikatsioonijuht Inga Lill tõi operatsiooni ärajäämise põhjuseks tõsiasja, et haiglal on näo-lõualuukirurgiaks kulunud sel aastal juba palju rohkem raha kui haigekassa on ette näinud. «Kuna kõrva rekonstrueerimine täiskasvanud patsiendil on plastilis-esteetiline operatsioon, mitte funktsiooni taastav operatsioon, lükati see edasi,» seletas ta.

Sellegipoolest ei käi välismaalt pärit arsti reisi- ja elamiskulude hüvitamine käest kätte, vaid selleks on haigekassa juba aastaid tagasi kehtestanud piirhinna 4003 krooni patsiendi kohta päevas. Selle summa saamiseks peab haigla esitama haigekassale põhjenduse, kus näitab, et Eestis pole spetsialiste, kes suudaks soovitud lõikust läbi viia.

Põhjus, miks Rautio aeg-ajalt Eestis opereerimas käib, peitub regionaalhaigla juhatuse liikme Sven Kruubi sõnul selles, et tal on siinsete arstidega kujunenud ajapikku head suhted ning lisaks saab ta end vormis hoida, sest kõrva taastamist ja mitmeid teisi esteetilisi lõikusi tuleb Põhjamaades harva ette.

Kruup tunnistas, et uurimise alla sattunud näo-lõualuukirurg on Eestis omal alal tunnustatumaid spetsialiste. Ta lisas, et patsiendilt raha küsides on arst käitunud rumalalt ning rikkunud haiglas kehtivaid reegleid. «Tõeliselt narr olukord,» sõnas ta kommentaariks.

Siiski oletas Kruup, et kuna tegemist on kogenud ja pühendunud arstiga, kes on Soome spetsialistidega teinud koostööd juba Nõukogude ajast saadik, võis ta kõnealusel juhul suhtuda asjaajamisse nii, nagu oli kombeks Vene ajal, mil raha liikus käest kätte.