Vananenud tervisenõu: päevitamine toob tervise

Tänapäeva teaduse seisukoht on, et pea igasugune päevitamine on tervisele kahjulik.

FOTO: Caro / Scanpix

Niipea kui esimesed soojemad päikesekiired saabuvat kevadet kuulutavad, asuvad paljud agarad inimesed endalt riideid maha kiskuma, et võimalikult kiirelt valge nahk tervisest pakatava pruuni vastu vahetada.

Tegelikult on pea igasugune päevitamine tervisele kahjulik ning läbi inimkonna ajaloo on inimesed end päikese eest kaitsta üritanud. Päevitamiskomme sai õige hoo sisse alles 20. sajandil, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal

Novaator

.

Eelmise sajandi alguseks sai teadlastele selgeks, et päikesevalgus aitab ravida ja ennetada rahhiiti. Inimese organism tõepoolest suudab päikesevalguse abiga sünteesida D-vitamiini, mis on selle luude kõverdumiseni viiva haiguse ennetamiseks hädavajalik vitamiin.

Suurel määral tänu sellele avastusele kujunes päevitamisele tervist toov maine ning seejärel hakati ka pruunikat jumet pidama tugeva tervise tunnuseks. Tänaseks on selge, et päevitamisel on ka väga selge negatiivne mõju. Päikese ultraviolettkiirgus kahjustab nahka ning suurendab oluliselt nahavähi riski.

Päikesekiirguse kahjulikkuses ei ole arstide arvates enam mingit põhjust kahelda ning see on vähki tekitava tegurina võrdsustatud suitsetamise ja asbestiga. Sellele vaatamata on väike kogus päikesekiirgust inimesele siiski vajalik, kas või ülalmainitud rahhiidi vältimiseks.