Esileedi Evelin Ilves läheb Kaleviga kommisõtta

Foto: Eero Barndõk

Evelin Ilves astub uuele võitlusväljale. Seal, muide, ei jää puutumata lapsed. Küsimus on selles, kes väljub võitjana.

Kas olete kuulnud, kuidas riigi esileedi Evelin Ilves toidupoes tütrekesele elu õppetunde jagab? Eriti maiustuste leti ees, kui lapsel magusaisu peale tuleb ja ta käe millegi sellise järele sirutab, mida ema kasulikuks ei pea. Siis ta räägibki lapsele nii:
«See on kummaliste inimeste toodetud kräpp. Kui sa selle võtad, viid oma raha neile. Kas sa tahad, et keegi, kes teeb mürgikokteile, saab rikkaks? Ei taha? Siis ära võta seda.»

Päev enne äralendu abikaasaga New Yorki tunnistas presidendiproua Tallinnas Vene tänava šokolaadikohvikus, et just säärane on tema kodune võõrutustaktika magusast, mis on täis topitud kahjulikke aineid. Ikka Eestis valitsevast kodumaisest, Kalevi toodetud magusast, kus – ärge nüüd selle õudse sõna peale lehte käest virutage! – luuravad transrasvhapped.

Neist südant ja veresoonkonda ohustavaist rasvadest, mida leidub paljudes-paljudes Kalevi kommides (ja tema konkurentide toodetes ka), on saanud liikuva eluviisi ja tervisliku toitumise eest võitleva Evelin Ilvese rünnakute uus märklaud.

Ta lükkas ärasõidueelsel päeval telefonitsi eksprompt edasi mitu asjatoimetust, et kaardistada Arteri lugejaile uus võitlusväli, kuhu ta on otsustanud astuda. Kusjuures avapaugud alanud sõjakäigus oli ta seks ajaks juba teele läkitanud: usutluses Soome ajakirjale Seura ja tuleval nädalal ekraanile jõudvas lastesaates «Saame kokku Tomi juures».

Aga siin tõuseb valus küsimus: kui kõik kanalid pasundavad, et eelistage eestimaist, siis mis signaali saadab see, kui esileedi, kes peaks olema ka esipatrioot, astub vastu Kalevile, ühele Eesti armastatumale ettevõttele?

«Minu signaal on see, et ma ei osta kõiki nende tooteid,» lausus Ilves. Ta ostab vaid valikšokolaadi (eksklusiivne käsitöö, kilo hind algab 420 kroonist).

Kalev kahtlustab naljategemist

Kui presidendiproua kriitika Kalevi juhtide kõrvu jõuab, mõtlevad nood esialgu jahmatusest, et äkki on tegu naljaga. Hiljem saadab kommivabriku turundus- ja müügidirektor Monika Heinrand vastuse, mis algab sõnadega: «Tema avaldust on väga kurb kuulda. Ilmselt on Eesti esimene riik maailmas, kus esileedi kasutab oma positsiooni avalikuks rünnakuks ühe populaarsema kaubamärgi vastu.»

Aga veel enne, kui Kalev ametliku seisukohaga esineb, jõuab selle peatehnoloog Eha Paroll Ilvese kriitika peale – et kommides sisaldub kahjulikke transrasvu, mille eesmärk on hinda alla tuua; et transrasvade pakendile märkimise kohta puuduvad Eestis reeglid; et lapsi peaks transrasvade eest eriti hoolega hoidma – telefonitsi tunnistada: «Põhimõte on õige.» Ja samuti lisada: «Teema on aktuaalne.»

Kui transrasvhapped on nii hullud, et koguni Evelin Ilvese sõtta sunnivad, siis peaks ju näiteks populaarne kirjamees Andrus Kivirähk tervisega püsti hädas olema. Tema ema Ingrid, kes mängis Tipi ja Täpi menukas lastelavastuses Tippi – mäletate: «Täna sööme komme, homme sööme komme, komme sööme ülehomme!» –, on rääkinud, et poeg oli väiksena kohutavalt viletsa isuga ja elas peamiselt kommidest.

«Nii ta oli,» tunnistab Kivirähk. «Kõik lapsed sõid nii palju, kui jaksasid.» Tema sõi enda arvestuse järgi paarsada grammi päevas, peamiselt «Kasekest» ja batoonikesi. «Ja siiamaani söön,» lisab ta.

On tal seetõttu tervisega probleeme? Ei, vastab Kivirähk, probleem on ainult see, et lapsed ei suuda komme enam paberist lahti teha. Kivirähk, teadagi, võtab asja huumoriga. Aga need, kes uuel rindejoonel vastakuti seisavad, võitlevad vaat et elu ja surma peale.

Evelin Ilvese, hariduselt arsti võitlused said alguse sellest, kui ta hakkas jäätiste ja kommide pabereid uurima. «Vaatasin õudusega, mis seal sees on,» lausub ta. Siis imestas, et jälgime küll hoolega, mis kütust autosse valame, aga ei huvitu, mida endale suust sisse ajame.

Siis vestles välisvisiitidel toitumisspetsidega ning hakkas üha rohkem märkama, kuidas laste rasvumine on vale toitumise tõttu Lääne-Euroopas üha ilmsemaks saanud. Mis lubab tal järeldada: «Toiduainetetööstus toodab keemilist kräppi.» (Selle välja öelnud, ehmub Ilves korraks, et teeb nii otsekoheseid avaldusi, ent kogub end hetkega.)

Piirideta mängumaa

Teema on Ilvesele sedavõrd erutav, et seitse minutit enne südaööd saadab ta e-kirja, kus peab tõe huvides vajalikuks märkida: «Maiustused üksi pole transrasvadega odavaks ja ebatervislikuks tehtud. Need sisalduvad enamikus tööstuslikes pagaritoodetes ja paljudes valmistoitudes. Miks maiustuste teema on oluline, on see, et neid ihaldavad lapsed, ja laste tervisele ning õrnale arenevale organismile on nad ka mitu korda kahjulikumad kui täiskasvanuile.»

Loomulikult ei saa Kalev jätta vastulööki andmata. Sealne PR-üksus vahendab turundusjuht Heinranna sõnu nii: «Teeb väga murelikuks, et ajal, mil kodumaine toiduainetööstus peab võitlust töökohtade säilitamise ja ellujäämise nimel, saadab proua Ilves tarbijatele selliseid eksitavaid sõnumeid. Jõulud on kohe ukse ees ja kõik toiduainetööstusettevõtted on ametis oma jõulutoodete ettevalmistamisega.

Seda silmas pidades oleks väga tore saada nimekiri toodetest, mida võib toota ja mida võib osta ning kas nende seas ka Eesti tooteid leidub.»

Kalev saab selle, mida ta palub. Ilves ongi kokku pannud nimekirja kommidest, mis märgistuse järgi sisaldavad transrasvu, alates «Kaevurist» ja lõpetades «Pilvekesega». Ja küsib: «Kas te imestate nüüd, miks neid paljudesse arenenud riikidesse eksportida ei saa?»

Kalev vastab, et transrasvu ei ole nende šokolaaditahvlites (v.a küpsisetükkidega šokolaad), pralinee-sarja kommides, kummikommides ega karamellides. Ja lisab: «Transrasvade osakaal mõnedes toodetes võib olla imeväike, 0,02 grammi, kuid pakendimärgistusest seda tarbija kahjuks välja lugeda ei saa.»

Kalevi pressiesindaja Ruth Roht selgitab, et tegelikult võib kõiki Kalevi tooteid müüa kogu Euroopa Liidus. «Seal kehtib kõigile ühtne toiduohutuse regulatsioon,» nendib Roht.

Tõsi, kohustust esitada toidu märgistusel transrasvhapete sisaldus pole terves euroliidus. Kusjuures pole ka loota, et see kohustus tekiks, sest töö, mis kuluks riskianalüüside tegemiseks ja piirnormide kehtestamiseks, oleks suurem kui sellest saadav kasu tervisele.

Koduperenaine Kadi Tarand, eurosaadik Indrek Tarandi abikaasa, pole igatahes märganud, et Kalevi kommid nende kolmele lapsele paha oleks teinud. Pere lemmikud on batoonikesed ja «Draakoni» kommid. Isa Indrek on Brüsselist toonud ka välismaa tunnustatud meistrite maiuseid, aga laste eelistus on ikkagi kodumaiste kommide kasuks kaldunud. «Kasvavale organismile on magus mingil määral vajalik,» kõlab Kadi Tarandi arvamus.

Igatahes oleks see äärmusradikaalne ja mõtlematu samm, kui transrasvhapete pärast puhkenud kommisõjas läheks keegi Kalevi komme prügikonteinerisse kallama. Sest need rasvad, erinevalt rahva seas levivaist legendidest, ei kogune organismi samamoodi nagu kahjulikud raskemetallid, kinnitab Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete instituudi direktor professor Raivo Vokk.

Elu peremehed

Enamgi veel, Vokk manitseb transrasvhapete deemoniks kuulutamise eest: «Võime ükskõik mis komponendi toidust välja tirida ja öelda, et see on halb. Aga tähtis on, kui palju me seda sööme.» Ja kommides, väidab ta, «ei saa transrasvhappeid ropp-palju olla».

Riiklike toitumissoovituste järgi ei tohi need anda päevasest toiduenergiast rohkem kui kümnendiku. Mis tähendab, et transrasvu sisaldavaid komme tuleks vitsutada Tipi-Täpi soovituse järgi, kahe suupoolega ja vahetpidamata, enne kui need ohtlikuks muutuvad.
Vaevalt ükski arukas inimene üksnes transrasvadega kommidest toitub. Nii märgibki Vokk: «See on päris ebaadekvaatne, kui ütleme, et ei tohiks kommi süüa.»

Kas Evelin Ilves tahab lastelt tõesti kommid ära võtta?
«Midagi ei võeta ära,» kinnitab ta. Tema võitluse eesmärk on lapsevanemaid harida, et maiustustes leidub kahjulikke aineid, ja anda neile sedasi võimalus kommid või šokolaad ostmata jätta. Ehk nagu ta ütleb: muuta igaüks ise oma elu peremeheks, mitte et selle üle otsustaksid tootjad ja kaupmehed, reklaami- ja müügijuhid.

Evelin Ilves on ennast maiusetootjate lõa otsast lahti rebinud sel moel, et küpsetab perele magusad palad oma kätega. Igal nädalavahetusel teeb ta koogi, mõnikord kaks. «President sööb ka hea meelega kooki,» sõnab ta.

Evelin Ilves on proovinud isegi šokolaadikomme teha. Seni pole need veel välja tulnud. Aga ta lubab, et üritab edasi. Vähemasti saab ta olla kindel, et teab, mida sinna sisse paneb.

Tasub teada

Mis on transrasvad?
Transrasvad tekivad tahkeks muudetud taimsetes rasvades.
Tahkestamise ehk hüdro-geenimise käigus kaotavad ka tervislikud taimerasvad oma head omadused.

Sellised tahkestatud rasvad võivad sisaldada kuni 40 protsenti transrasvhappeid, mis on tervisele ohtlikumad kui searasv või muud loomsed rasvad – need mõjutavad vere kolesteroolitaset ning võivad viia südame- ja veresoonkonnahaiguste tekkeni.

Kas Kalev võitleb kahjulike rasvadega?

Monika Heinrand
Kalevi turundus- ja müügidirektor
«Kahjuks tundub, et proua Evelin Ilves tormab suure hooga n-ö lahtisest uksest sisse. Kogu tema poolt «avastatud» hüdrogeenitud taimerasva ja ka muude ainete sisaldus maiustustes on toodete pakenditel korrektselt välja toodud.

Töötame igapäevaselt toodete arendamise ja paremaks muutmise nimel. Meie uuemates toodetes, näiteks Kalevi pralinee-sarja tooted, on juba kasutusel ainult uue põlvkonna toidurasvad. Vanemates, valdavalt nõukogudeaegsete retseptide alusel valmivates kompvekkides, on veel kasutusel transrasvu sisaldavaid eelmise põlvkonna toidurasvu.

Nende osakaal kommi koostises on väga väike – keskmiselt umbes 0,1 grammi. Samas näeb ettevõtte tootearendusprogramm ette ülemineku nüüdisaegsetele rasvadele ka nendes toodetes. Kalev ei ole Eesti magusaturul ilmselt ainuke ettevõte, kelle mõningatest retseptidest veel transrasvu leida võib.»