Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Epp Petrone: poes tuleb tähelepanelik olla

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Epp Petrone
Epp Petrone Foto: Sille Annuk

Transrasvade teema on minu jaoks aastaid tähtis olnud. Elasin USAs, kui seal algas sel teemal kodanikualgatus-liikumine (vt bantransfats.com) ja jälgisin aastail 2003–2007 erinevaid võite: näiteks Californias on tahkestatud taimne rasv toiduainetes täiesti keelatud, paljudes osariikides on see minimaalseks piiratud ning peab alati olema täpselt kirjas.



Eelmisel aastal otsustas ka Euroopa Liit tegeleda transrasvade piiramisega. Miks just nüüd?



Sest varem ei olnud transrasvad nii palju tootmises kasutusel ega olnud ka tarbimiskäitumine nii palju valmistooteid soosiv ega olnud ka šokeerivad uuringud valmis saanud. Seega, transrasvad on 2000. aastate moodne teema ja Eesti on selles diskussiooniga käimas täpselt sama sammu nagu ülejäänud moodne maailm.



Milles probleem? Lühidalt: tahkeks muudetud taimne rasv on tootjale kõige odavam ja tarbijale kõige tervistkahjustavam rasva liik, mida uuringud seostavad südamehaigustega ja vähiga ning millest eriti ohustatud on lapsed.



Transrasvad on küll looduslikku päritolu, aga oma olemuselt on need ebatervislikud surrogaadid. Eesti kohta pole ma sellist statistikat näinud, aga arvatakse, et USAs sureb transrasvade tõttu aastas vähemalt 30 000 inimest. Muidugi on küsimus ka kogustes, aga kui transrasva on nii kommides-jäätistes-šokolaadis kui ka vorstis-viinerites-võis-margariinis, siis saab üks tavaline tarbija päeva jooksul kätte nii suure koguse, et ta nn halb kolesterool tõuseb ja veresooned ummistuvad.



Õnneks on olemas piisavalt transrasvavabu magusavajaduse rahuldajaid. Võtame marju-puuvilju oma aiast või sügavkülmast ja muidugi pakume omas köögis tehtud magustoite ja kooke, kuhu saab panna vedelat taimeõli – see pole niimoodi tervisele kahjulik kui tahkestatud taimeõli. Poes peab muidugi ka vahel käima: igasugune info on toodetel paraku imepisikeses kirjas, järgmisena võiksime võidelda selle eest, et tooteinfo oleks esitatud loetavalt.



 Lisaks transrasvadele on toodetes probleemiks värvained ja säilitusained, ja mitte ainult kommides, aga näiteks ka rosinates ja muudes kuivatatud puuviljades. Kahjuks pole Eesti sätestanud tootjatele kohustust näidata transrasvade sisaldust, osal pakenditel on see kirjas, osal mitte. Soovitan osta võid, milles oleks võimalikult suur protsent piimarasva, ja kohukesi, mis oleks tehtud piimarasva baasil. Eesti tootjatele ja eksportijatele soovitan vastutustundlikke valikuid!

Märksõnad

Tagasi üles