/nginx/o/2007/07/30/767t1h06fb.jpg)
Olen üllatunud meie esipaari viimaste aegade väljaütlemistest Eesti toiduainetööstuse aadressil. Kui president kiitis kevadel Läti jäätist võrreldes Eestis toodetuga, arvasin, et tegemist oli kogemata lendu läinud lausega.
Ester Tuiksoo: hoidkem Eesti toitu ja toiduainetetööstust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd sundis mind sõna võtma meie tuntuima kaubamärgi Kalev kommide nimetamine halvustavalt inglise keelest tuletatud sõnaga «kräpp», samuti tootjate kummalisteks inimesteks tituleerimine. Tõsi, mõlemal juhul on presidendikantselei hiljem neid väljaütlemisi silunud, kuid kahjuks sõnu olematuks enam ei tee.
Toiduainetööstus on üks osa ahelast, mis algab põllult või farmist ja lõpeb toidulauaga. Omamaine toit mõjutab paljusid majanduselu valdkondi – lisaks põllumajandusele, töötlevale tööstusele ja kaubandusele veel hotelle, toitlustusasutusi, transporti ja logistikat, infotehnoloogiat, masinaehitust, turismi, teadus-arendustegevust jne.
Aastatega on Eesti toiduainetööstus läbi teinud suure arengu – rahul on kodumaised tarbijad ning oma toodetega ollakse igati konkurentsivõimelised ka ELis ja mujalgi maailmas. Toiduainete ja jookide tootmine moodustas 2007. aastal 13,6 protsenti tööstustoodangust.
Osakaal on küll aasta-aastalt langenud (2000. aastal 18,6 protsenti), kuid siiski võib julgelt öelda, et tegemist on Eestile olulise tööstusharuga, kus on hõivatud märkimisväärne hulk töötajaid – majanduskriisi ajal omandab tööhõive aga suisa märgilise tähenduse. Teiseks julgeolekpoliitiline aspekt – vajadusel suudetakse oma rahvas ise ära toita. Kolmandaks on toit osa rahvuslikust identiteedist. Nii ka Kalev, mille ajalugu ulatub juba 19. sajandi algusesse.
Minul kui «Eesti toidu» programmi algatajal ja eestvedajal on heameel tõdeda, et suutsime aastatel 2004–2007 ja ka edasiulatuvalt kuni selle aasta kevadeni (mil praegune põllumajandusminister lõpetas tegevuskava riikliku toetamise) väärtustada siinmail toodetud, töödeldud ja valmistatud toitu.
Omamaise toidu eelistamise idee elab meie rahva hulgas edasi, seda on näha piirkondlikel üritustel paljudes maakondades, aga loomulikult ka kaupluselettidel. Head tööd toidu tutvustamisel teevad küll mitmed organisatsioonid, kuid vajalik on riiklik. Loodetavasti tegeleb põllumajandusministeerium koos PRIAga aktiivselt vajalike sammude väljatöötamisega, et säilitada ja arendada Eesti toiduainetööstuse ettevõtteid, olgu need suured või väikesed. Hindan kõrgelt meie esipaari tervisliku toitumise ja sportliku elustiili propageerimist. Kuid mõtlematult õhku paisatud sõnadega võib teha palju kahju.