Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Konkurentsiamet: maa-apteekide sulgemist ei pea kartma

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: SCANPIX

Hirm, et apteekidele suurema konkurentsi tekkimisel ehk käsimüügiravimite vabamüüki jõudmisel kaoks maakohtadest apteegid, on Märt Otsa sõnul ülepaisutatud, sest möödunud aasta statistika järgi moodustasid käsimüügiravimid umbes viiendiku kogu ravimiturust.



Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles eile ERR Uudistele, et ministeerium konkurentsiameti ettepanekut käsimüügiravimite vabamüügi kohta praegusel kujul ei toeta. Retseptita ravimite müük tavapoodides halvendaks tema sõnul oluliselt apteekide seisu just maapiirkondades.

«Selle tulemuseks on võib-olla see, et retseptiravimite kättesaadavus, mis on inimestele veelgi olulisem, võib halveneda,» märkis ta.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütles aga, et see on pigem apteekrite hirm, et kui lähedalasuv toidupood või näiteks bensiinijaam hakkab müüma käsimüügiravimeid, siis nendelt enam ei osteta ja tuleb uksed sulgeda.

«Ilmselt selline apteekrite väide näitab seda, et nad juba teavad ette, et toidupoe või bensiinijaama hinnatase saab olema madalam, vastasel korral seda ei juhtuks,» märkis Ots. Nii kardetakse tema sõnul vaba konkurentsi, mida praegu ei ole.

Samas pole sugugi kindel, kas konkurentsiameti ettepaneku jõustumisel läheneks käsimüügiravimite hinnatase Suurbritanniale, kus Märt Otsa toodud näite põhjal maksab paratsetamool pea 5 korda vähem kui Eestis. Takistuseks võivad saada nii ravimite müügile esitatavad nõuded kui ka raskused ravimite maaletoomisel.

Apteegid kardavad suurest juurdehindlusest ilma jääda

Kuigi käsimüügiravimid moodustavad Märt Otsa sõnul vaid viiendiku kogu ravimiturust, ei meeldi sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika juhi Dagmar Rüütli sõnul apteekidele tegelikult see, et kui retseptita ravimid lastakse tavakauplustesse, saavad apteegid seeläbi vähem müüa suurema hinnalisaga kaupa.

Nimelt on odavamatel ravimitel, k.a. käsimüügiravimitel lubatud kõrge juurdehindlusprotsent ja kallimatel ravimitel hästi madal. Teisisõnu saab kallimate ravimite pealt protsentuaalselt vähem teenida kui odavamatelt.

Et iga aasta tuleb Rüütli sõnul müügile uusi innovaatilisi ravimeid, mis on oluliselt kallimad kui vanad ravimid, tähendab see apteekidele samuti kaalutud keskmise juurdehindluse pidevat vähenemist.

«See on andnud alust hulgimüüjatel ja apteekritel hädaldada, et nende tulubaas muudkui väheneb,» ütles Rüütel. Kui aga vaadata apteekide tulubaasi rahas, mitte protsentides, on see Rüütli sõnul tegelikult igal aastal kasvanud ja seejuures kiiremini kui inflatsioon. 

Tagasi üles