Vähipatsiendil kulub Eestis haigusele veerand sissetulekust

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiiritusravi Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu korpuse onkoloogiakeskuses.
Kiiritusravi Põhja-Eesti Regionaalhaigla Hiiu korpuse onkoloogiakeskuses. Foto: Liis Treimann / Postimees

Praxise uuringust selgub, et vähidiagnoosiga patsientidel kulub haigusele keskmiselt veerand sissetulekust, kõige enam läheb raha nõustamisele ja transpordile.

Tulemused näitasid, et oluliseks elukvaliteeti mõjutavaks teguriks pidasid elu jooksul vähidiagnoosi saanud patsiendid ka majanduslikku toimetulekut, kirjutab portaal Med24.

Olulise aspektina toodi välja see, et vähidiagnoosiga seotud kulutused võivad olla kõrged ja moodustada sissetulekust väga suure osakaalu. Kuigi enamus retseptiravimeid on vähipatsientidele haigekassa soodustusega, siis on terve rida ravimeid ja abivahendeid, mida ei soodustata, kuid mille kasutamine aitab leevendada ravist tingitud tüsistusi ja osaleda haiguse kiuste aktiivsemalt ühiskonnaelus.

Kuu aja jooksul (küsimustiku täitmisele eelneva kuu jooksul) kulutati maksimaalselt käsimüügiravimitele 900 eurot ja retseptiravimitele 1000 eurot. Keskmised kulud retseptiravimitele olid 30,7 eurot ning käsimüügiravimitele 30,6 eurot.

Transpordile kulus keskmiselt kuus 65,3 eurot (maksimaalselt 400 eurot) ning nõustamisele 60 eurot. Abivahenditele kulus keskmiselt kuus 46,7 eurot. Muud haigusega seotud kulutused olid keskmiselt 61 eurot ning kõige sagedamini osteti toidulisandeid ja vitamiine.

Keskmiselt kulus uuritavatel kuus oma haigusega seotud aspektidele 26,7 protsenti kogu sissetulekust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles