Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Majanduslangus pikendab eluiga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Siiri Erala
Copy
Majanduslangus jätab töötajatele rohkem aega, vähendab stressitaset ja pikendab seeläbi keskmist eluiga.
Majanduslangus jätab töötajatele rohkem aega, vähendab stressitaset ja pikendab seeläbi keskmist eluiga. Foto: Caro / Scanpix

Majanduslanguse ajal tõuseb keskmine eluiga tavapärasest kiiremas tempos. Nii oli see 1930. aastate suure depressiooni ajal ning tõenäoliselt kehtib selline üllatav seos ka praeguse kriisi ajal.

Michigani ülikooli teadlased José Tapia Granados ja Ana Diez Roux avastasid, et Suure depressiooni ajal tõusis keskmine eluiga USAs tervelt 6,2 aastat, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal

Novaator

.

Teadlaste selgituste järgi on peamiseks eluea pikendajaks stressi vähenemine - majanduskasvu ajal nõuavad tööandjad töötajatelt enam, töö muutub pingelisemaks ning ületunnid tavalisemaks. Töötaja maksab kõige selle eest aga oma tervisega.

Majanduslanguse ajal on töötajal aega rohkem ning töö on enam kontimööda. Töötasu võib olla küll väiksem, kuid seegi võib olla tervisele hoopis hea, sest sigarettide ja alkoholi peale ei saa enam nii palju kulutada. Vähenenud stressitaseme tõttu pole nende järele enam ka nii suurt vajadust.

Lisaks toovad teadlased välja, et buumi ajal palkavad ettevõtted sageli puuduvate või väheste kogemustega töötajaid, kellega juhtub rohkem tööõnnetusi. Kuna majanduslanguse ajal väheneb tööstustoodang, siis väheneb ka saastetase ning inimesed saavad hingata pisut puhtamat õhku, mis mõjub keskmisele elueale samuti positiivselt.

Tagasi üles