Raske aeg sunnib seniseid väärtusi ümber hindama

Majanduslikult rasked ajad võivad paljusid peresid sundida seniseid sisseharjunud olukordi ümber mängima. Sageli võivad ootamatud muutused kaasa tuua suuri emotsionaalseid pingeid. Foto: Caro/ScanPix

Majanduskriis võib inimeste elukorralduse pea peale pöörata ja mitte kõik ei välju sellest sõjast võitjana – heal juhul hinnatakse oma väärtused ümber, halval juhul võivad puruneda pikaaegsed suhted.

Perenõustaja Helgi Toomsalu jaoks on näiteks üllatav, et majanduskriisi ajal otsustavad mõned inimesed lahku minna. «Teisisõnu, see tugi, mis 20 aastat su kõrval on olnud, või sa oled oletanud, et ta sul on, kaob äkitselt ära,» rääkis ta.

Toomsalu tõi näite 40. eluaastates abielupaarist, kel on kolm peaaegu täiskasvanud last. Et mehe sissetulek on vähenenud ning ta on koormatud liisingute ja pangavõlgadega, leidis naine just nüüd, et on paras aeg pere juurest lahkuda.

Rollid võivad vahetuda

Kõige hämmastavam on Toomsalu sõnul sellises olukorras, et mees on riskinud kogu pere heaolu nimel ning kui see heaolu ühel hetkel kaob, öeldakse talle, et need on tema isiklikud riskid. Õnneks olevat nii ekstreemseid näiteid siiski vähe.

MTÜ Eluliin psühholoogi Eda Mölderi sõnul sunnib praegune majandusolukord paljusid üle vaatama ka tavapäraseid peremudeleid, vahetama omavahel rolle. «Tänapäeval võib juhtuda näiteks selline olukord, kus pereisa kaotab töö, aga emal on võimalik lapse kõrvalt tööle naasta,» rääkis ta.

Osa peredest mängib Mölderi sõnul olukordi ümber väga sujuvalt, teistel võivad ootamatud muutused kaasa tuua suuri emotsionaalseid pingeid. Meestel, kes on tavaliselt harjunud olema pere toitjad, on töötuks jäädes olukorraga eriti raske leppida.

Kriisi positiivse küljena tõi Toomsalu välja pseudoprobleemide kadumise. «Inimese jaoks oli see loomulikult probleem, aga väga sageli ei vaevunud ta endasse vaatama,» märkis perenõustaja. Palju kiputi oma kaaslast süüdistama, ei tahetud mõista, miks ta mõtleb teistmoodi.

Naiste puhul tuli ette kurtmist selle üle, et mees ei tule koju jõudes teise tuppa «tere» ütlema. Samuti kontrollivat ja ahistavat käitumist, kus mehel ei lubatud sõpru koju tuua ning leiti sellele alati õigustus.

Nüüd aga pöördutakse nõustaja poole varasemast sisulisemate probleemidega. «Varem ei olnud inimene aldis muutusteks, vaid pigem arvas, et partnerile, keda ta süüdistas, tuleks selgeks teha, et see ei ole õige käitumine,» selgitas Toomsalu.

Lisaks avastab perenõustaja konsultatsiooni käigus üha sagedamini, et inimene on teinud kodutööd ning lugenud eneseabi- või esoteerikaraamatuid, mis näitab tema valmidust endasse vaadata.

Tegelikult otsivadki inimesed kriisi ajal Toomsalu sõnul hingejõudu. «Kui saame kontakti oma sisemise jõuga, oma väega, siis tuleme igast olukorrast välja,» tõdes ta.

Vanade väärtuste juurde

Majanduskriis on Toomsalu sõnul kohutavalt hea etapp meie elus, mis võimaldab enda jaoks lahti mõtestada elu põhiväärtused, oma tegelikud vajadused ning selle, kuivõrd on nende järgi siiamaani elatud.

Šoppamise või kumbki omaette trenni tormamise asemele tuleb perenõustaja sõnul rohkem ühiseid tegevusi, mis on ka loomingulisemad. Näiteks käiakse lauamänguklubis, musitseeritakse koos, käiakse laatadel ja osaletakse töötubades.

Väga armas on Toomsalu sõnul, kui inimesed teevad midagi oma kätega. «Terve Eesti ju küpsetab praegu leiba!» tõi ta näite vanade väärtuste juurde tagasipöördumisest.

Helgi Toomsalu soovitused
•    Loobu süüdistamast nii ennast kui ka teisi, see ei aita sind elus edasi.
•    Ära püüdle tagasi endise heaolu poole, pärast kriisi tekivad uued võimalused.
•    Ära klammerdu mittetoimiva külge.
•    Mõtle järele, mida kriis sulle õpetas.
•    Jaga mõtteid ja muresid, ära karda teiste taunivat hinnangut.
•    Tule välja oma mikromaailmast ja osale oma elu kujunemises.